Riskikapitalifondist saaks rahalaegas valitud ettevõtjaile

18. mai 2004, 00:00

Reedel andsid Eesti Panga juures tegutseva Strateegiliste Algatuste Keskuse (SAK) nõukogu liikmed Vahur Kraft ja Jaak Aaviksoo Riigikogu spiikrile Ene Ergmale üle rahvusliku riskikapitalifondi loomise kava.

Toimetus soovitab Riigikogul riskikapitalifondi loomise idee maha hääletada. Meie hinnangul ei peaks maksumaksja rahaga toetama väikest hulka eraettevõtjaid.

Eilne ÄP kirjutas, et loodava fondi maht oleks umbes 800 mln krooni ja nelja kuni viie aasta jooksul investeeritakse see summa 20?30 ettevõttesse. SAKi nõunik ja MicroLinki nõukogu esimees Kristjan Kalda toob 12. mai ÄP arvamusküljel ilmunud kommentaaris mitmeid argumente riskikapitalifondi loomise toeks. Kalda hinnangul tuleb teha vahet Eestis seni makstud toetuste ning riskikapitalifondi vahel. Fond võimaldab riigil koos erainvestoritega investeeritud summad tagasi teenida. Lisaks SAKi eestkõneldavale fondile on ka valitsusel oma analoogne kava Eesti konkurentsivõime tõstmiseks. Mõlemad strateegilised algatused apelleerivad ju sisuliselt ühele ja samale rahale ? nii et räägiks enne isekeskis asjad selgeks?

Eesti investorid ei julge katsetada kõrgtehnoloogia ja innovatiivsete projektidega. Riskikapitalifondi loomisega näitab riik, et väärtustab innovatsiooni ja julgustab ka erasektorit investeerima uute toodete väljatöötamisse ning efektiivsuse tõstmisesse. Ka aastas inno-vatiivsetesse projektidesse suunatav 150?200 miljonit krooni ei ole suur. See moodustab Kalda hinnangul umbes viiendiku Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eelarvest.

Äripäeva hinnangul on aga probleem selles, et raha tagasiteenimine pole kindel. Juba fondi nimi viitab sellele, et tegemist on riskantsete investeeringutega. Küsimus on, kas riik peab võtma maksumaksja kanda neid riske, mida erainvestor või pangad ei soovi enda kanda võtta. Toimetuse arvates ei peaks.

Teine probleem on seotud raha jagamisega. Sellele viitas investeerimispanga LHV üks omanikke Rain Lõhmus. ?Mina olen hästi skeptiline selle suhtes, et panna inimesed, kes ise ei riski, teiste rahaga möllama. Asi kipub lõppema raiskamise või varastamisega,? ütles ta kuu aega tagasi Äripäevale antud intervjuus. ?Ma kardan, et fondi juhtide ja tehnoloogiasektori juhtide huvid kattuvad, inimesed nii või naa vahetavad paati. Lisaks ei arva ma, et Eesti tulevik on vaid tehnoloogia.?

Innovatsiooni ja riigi konkurentsivõime arendamisel on Eestil juba halb näide geenivaramuga. Eesti äri- ja akadeemiline eliit veenis poliitikuid, et geenivaramu loomine toob Eestile kuulsust ja jõukust. Praegu vaagub geenivaramu hinge. Geenivaramu loomiseks kasutatud argumendid on nüüd leidnud rakendust riskikapitalifondis.

Fondi loomise idee müük poliitikutele on hästi korraldatud. Kuna selle idee taha on koondunud suur hulk Eesti arvamusliidreid, siis ei julge poliitikud ideed kritiseerida. Riigikogu Res Publica fraktsiooni liige Henn Pärn kinnitas, et 800 mln krooni eraldamine pole mingi küsimus. Ta nägi probleemi selles, et poliitikud võivad hakata kaklema fondi juhtorgani kohtade pärast. See Henn Pärna kommentaar on karikatuurne ja näitab, et sisust olulisem on vorm.

SAKi kaval on ka plussmoment. Nimelt pakuvad nad välja oma idee riigi käsutuses olevale 800 mln kroonile.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing