Taaskasutus kui tarbija petmine?

Keskkonna säästmise ja toodete taaskasutamise varjus tegutseb suur äri, mis lubab kokkuhoidu, kuid tegelikult põhjustab palju arusaamatusi ja materiaalset kahju. Jutt on aktsepteeritud piraatlusest ? printivate ja kopeerivate kontorimasinate värvainetega (tooner ja tint) kauplemisest. Siin võib eristada kolme vormi:

- originaaltoonerite ja -tintide matkimine ? see on kaubamärgi otsene jäljendamine ja kriminaalkorras karistatav,- kolmandate tootjate kulumaterjalid, mis on tavaliselt ümbertöödeldud tindi- või toonerikassetid ? nende reklaamimisel ei kasutata originaalbrändide logosid, vaid räägitakse ainult sobivusest,- tindi- ja toonerikassettide täitjad või täitekomplektide müüjad ? see on kõige levinum ja täiesti koordineerimata tegevus. Reklaamis kasutatakse nii tootjate logosid kui ka kõiksugu lubadusi (täidetuna on tooner parem kui originaal jms).

Kuni seadusi ei rikuta, võivad tarbijad olla oma valikutes vabad. Seda enam, et probleeme ei peaks olema, eriti kui tarbijaile väidetakse, et nad säästavad sellega loodust ja raha ning saavad isegi parema tulemuse kui originaale kasutades. Kahjuks ei räägita sellest, et tegelikult ei töötle tooneri- ja tindikassettide täitjad ümber ega muuda kahjutuks tindijääke ja praaki minevaid kassette. Samuti ei mainita seda, et kontoriseade kaotab tootjagarantii ja täidetud tindi- või toonerikassett võib põhjustada seadme rikke. Peale selle on remondikõlbmatud printerid loodusesse sattudes suured saaste tekitajad.

Eesti suurima kontoriseadmete hooldus- ja remondiettevõttena puutume kokku kurva statistikaga ? ligi pooled tindiprinterid satuvad remonti just taastäidetud tindikassettide kasutamise pärast. Remont on tavaliselt sama kallis kui uue printeri ost. See on ju remontijale kasulik, kuid negatiivseid emotsioone on palju ja enamik printeriomanikke ei saa aru või ei tea, et kasutab valesid tinte.

Kui tangite solkkütust ja teie automootor vajab remonti, võite kütusefirma kohtusse anda. Kontoriseadmete puhul ma sellist pretsedenti ei tea, sest jutt on tavaliselt vaid paarist tuhandest kroonist. Probleemi poleks, kui tarbijat piisavalt teavitataks ja ta teaks riske ning võtaks ise vastutuse, sest hinnavahe originaaliga on suur. Tegelikkuses hämatakse pidevalt ja jäetakse tarbijale mulje kui kasulikust ja ohutust tehingust. Igale sigaretipakile on kirjutatud hoiatus ja selle eiramine on suitsetaja risk. Samuti tuleks märgistada täidetud tindikassetid ja täitekomplektid.

Laserprinterite toonerikassetid oma mehhaanika ressurssi ühe mahutitäie tooneriga ära ei kuluta ja väikese kvaliteedikaoga arvestades võib neid uuesti täita. Ka printeriga ei juhtu kohe midagi halba, kuid võrdluseks võib öelda, et ka sigaretid ei tapa kohe. Ma arvan, et tarbijakaitsel on siin lai tööpõld. Samuti võiks keskkonnakaitse kontrollida tintide ja toonerite täitmisega tegelevate firmade (kõrgendatud riskiga) jäätmekäitlust.

Kui arenenud maailmas käib vaidlus teemal, kas toonerikassetile protsessori lisamine muudab selle taastäitmise autoriõiguse rikkumiseks või on tegu sõnavabaduse piiramisega, kutsub meil müügimees tarbijakaitset appi oma tarvikuteturgu laiendama, ajades mingit segast juttu saastamisest. Kui Adam Leemetil on kindlaid andmeid selle kohta, et taastäitjad jääktahma lihtsalt aknast välja puhuvad, tuleks sellest loomulikult kiiremas korras informeerida keskkonnakaitset. Minu tähelepanekute kohaselt on see tööstusharu ammu keldrist-kambrist välja kasvanud ja näiteks www.rapo.ee nimetab oma kodulehel kliendina USA saatkonda, mis on lihtsalt kohustatud kasutama taastäitmist. Tarbijaid tuleb kindlasti informeerida võimalikest probleemidest, aga paluks siinkohal mitte unustada neile öelda ka seda, et enamikul tootjail puudub Eestis kassetitagastusprogramm ja tagastusprogrammi puhul rõhutavad ka tuntud brändid, et kogutu läheb võimalust mööda taaskasutusse. Lisaks käivad mainitud probleemid tindiprinteritega konkreetselt Canoni kasutatava tehnoloogia kohta, paluks neid mitte üle kanda ühekordse kasutusega HP trükipea-tehnoloogiale.

Autor: ÄP