Paokil aken ahvatleb korterivarast sisse murdma

Suurte korrusmajade alumiste korruste elanikud annavad lahti jäetud akna või rõduuksega varastele ahvatleva võimaluse ?kätt proovida?.

Suviti on kerkinud suurimaks probleemiks vargused korteritest, kust elanikud on pikaks ajaks lahkunud või mille aknad-uksed on hooletult lahti jäetud. Varguseid eluruumidest koguneb suve lõpuks kümneid, enamiku neist saanuks veidi hoolsama suhtumisega ära hoida.

Tallinnas Nõmme linnaosas on levinud vargusviisiks kurjategijate kiired visiidid eramutesse läbi lahtiste akende ning uste. Varguseid soodustab ka linnaosa üks eripära ? suured krundid ümber majade. Inimesed viibivad suvel ikka tihtipeale aedades ning jätavad maja ukse lukustamata või teinekord täitsa lahti. Kui krunt on suur ja elanikud aia teises otsas, jääb maja üsna kaitseta ning vargal pole mingit probleemi korra siseneda ja võtta esikust kiiresti, mis võtta annab.

Märksõnadeks selliste varaste puhul ongi saanud kiirus ja mobiilsus. Põhjalikku otsimistööd ei tehta, võetakse esimene ettejuhtuv väärtuslikum ese, näiteks mobiiltelefon või esikusse jäetud kott.

Omanik ei pruugi ka kohe asja kadumist märgata ega tulla selle peale, et ese on varastatud. Neid päevase või isegi nädalase hilinemisega teatatud varguslugusid on meil piisavalt.

Inimeste soov hoida soojadel suveöödel aknad lahti on küll mõistetav, ent teisalt ahvatlev sihtmärk noosi otsivale vargale. Varguse teeb kurjategija jaoks lihtsaks see, et üsna tihti magavad inimesed hoone teisel korrusel, aga aktiivsem elutegevus toimub esimesel. Kodutehnika ning väärtasjad seisavad enamasti seal, inimesed petavad end üsna tihti arvamusega: ma ju kuulen, kui varas tuleb.

Enne magama minemist või kodunt kas või lühikeseks ajaks lahkumisel tasub kriitiliselt hinnata kõiki turvariske.

Kui lämbed ööd tõesti liiga teevad, võiks akende lahtijätmisel mõelda signalisatsioonile, mis esimest korrust valvaks.

Ka see mõte, et akent ei hoita tervenisti lahti, vaid irvakil, ei pruugi aidata. Varastele ei tekita mingit probleemi veidi paokil aken suurema kärata lahti teha ning ning majja siseneda.

Lahtiste akende probleem kummitab ka suurte korrusmajade esimeste korruste korterite omanikke. Lahti jäetud rõduuks teeb vargale sisenemise suisa lihtsaks, sagenenud on kahjuks ka need juhud, kui rõdule avanevate akende kaudu on näiteks kööki sisenetud, asi või asjad võetud ning kiirelt minekut tehtud. Ka öösel, kui pererahvas kodus magab.

Puhkusehooaja lõppedes kasvab uurijate laual märgatavalt avalduste hulk, mille sisu on laias laastus sarnane ? pererahva pikema suvepuhkuse ajal on nende kodu linnas tühjaks varastatud.

Seegi on suvest suvesse korduv varguseliik ja näpunäited varguste ärahoidmiseks lihtsad. Vargad jagavad üsna ruttu ära, kui korter on pikemat aega tühi ? postkasti vaadates. Seetõttu tasub alati naabritega kokku leppida, et saabunud kirjad-lehed regulaarselt postkastist ära võetaks. Potentsiaalse kurjategija ajab see igal juhul segadusse.

Teiseks ? igal juhul tuleks jätta mulje, et teie elamises ollakse ning käiakse. Aeg-ajalt võiksid naabrid sättida korteris kardinaid teise asendisse, üht-teist aknalaual nihutada või muud sellist.

Nupukamad vargad on korterite välisustele seadnud mitmed tingmärgid, kust loevad välja, kas korteris on käidud või mitte.

Merko Kimsto, If Eesti varakindlustuse tootejuht:

Korteri ja korteris asuva koduse vara lühiajaline kindlustamine on võimalik. Samas aastane kindlustusleping on kliendile odavam kui lühiajalise lepingu sõlmimine. Näiteks kui aastane korterikindlustuse pakett maksab ligikaudu paar tuhat krooni aastas, siis sama pakett neljaks kuuks maksab umbes tuhat krooni. Kuna kindlustusmakse sõltub korterelamu ehitusmaterjalist, kindlustussumma suurusest, valitud riskidest, omavastutuse suurusest, siis on soovitatav igal huvilisel lasta omale kindlustusseltsis personaalne pakkumine teha.

Autor: Reimo Raivet