Äriühingute kooskõlastatud hinnapoliitika toob hiigeltrahvid

Suurim võib olla äriühingute kiusatus sõlmida konkurentidega kokkuleppeid hindade või muude kauplemistingimuste osas. Ehk siis konkurendid lepivad kokku samade hindade rakendamises klientidele. Sellega kahjustatakse konkurentsi kaubaturul ühest küljest tarbijate suhtes, sest hinnad ei kujune vastavalt turumajandusele ning on reeglina kõrgemad, kui need oleksid tavapärases turusituatsioonis, ja teisest küljest nende kaubaturu osaliste suhtes, kes ei osale kokkuleppes ja seetõttu sellises konkurentsituatsioonis konkureerida ei suuda.

Teine levinuim keelatud kokkulepe on turu või varustusallika jagamise kokkulepe. Näiteks võib üks ettevõtja lubada teisele ettevõtjale teatud piirkonnas, näiteks Pärnus, mitte oma kaupa pakkuda, kui teine ettevõtja ei paku vastutasuks oma konkureerivaid kaupu teises piirkonnas, näiteks Tartus. Seetõttu tekib olukord, kus konkureeriva kauba pakkujaid teatud piirkonnas on vähem ning seetõttu võimaldab piiratud konkurents rakendada tarbijate suhtes kõrgemaid hindu, kui see tavapärases konkurentsituatsioonis võimalik oleks.

Kolmandaks võib keelatud kokkulepetest esile tuua kokkuleppe kaubaturu piiramise kohta. Eelkõige tuleb selline kokkulepe kõne alla siis, kui pooled n-ö kunstlikult tekitavad defitsiiti ehk konkurendid lepivad kokku näiteks tootmise mahtudes või teenindatavate klientide hulgas teatud ajaperioodiks. Selline kokkulepe võimaldab kunstlikult defitsiitsete toodete eest küsida klientidelt kõrgemat hinda kui tavapärases konkurentsiolukorras. Teenindamise piiramise näitena võib tuua olukorra, kus tootja ja edasimüüja lepivad kokku, et tootja teeb investeeringuid edasimüüja ruumide sisustusse mõne riiuli või muu taolise sisseaseade näol, müüja aga vastutasuks lubab sellistel riiulitel mitte eksponeerida konkurentide tooteid. Konkurents väheneb, sest tarbijale on konkureerivate toodete valik piiratud.

Siiski ei ole eelloetletud kokkulepped keelatud juhul, kui nad on vähese tähtsusega kaubaturul või kui on tegemist põllumajandustootjate omavahelise kokkuleppega, mis käsitleb põllumajandussaaduste tootmist ja müüki, kui sellise kokkuleppega ei kahjustata konkurentsi oluliselt.

Keelatud kokkuleppe kahtluse korral saab sellele konkurentsiameti tähelepanu juhtida, kes põhjendatud kahtluse korral algatab kriminaalmenetluse. Juhul, kui kokkulepe on küll sõlmitud Eestis, kuid omab mõju ka Euroopa Liidu teistes liikmesriikides, kohalduvad keelatud kokkulepete menetlemisele lisaks Eesti konkurentsiseadusele ka Euroopa Liidu konkurentsireeglid. Kui kokkulepe mõjutab kaupade vahetamist ja konkurentsi kahe Euroopa Liidu liikmesriigi vahel, kohalduvad Euroopa Liidu konkurentsireeglid.

Konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse tegemise eest saab karistusseadustiku kohaselt kokkuleppe sõlminud äriühinguid karistada kuni 250 miljoni krooni suuruse rahatrahviga ja äriühingu juhtorganite liikmeid kuni kolmeaastase vangistusega.

Euroopa Komisjon võib rikkumiste eest määrata rahalisi karistusi, mis on üsna suured, näiteks nn vitamiinikartelli kaasuses määrati kartelli osalistele rahatrahve kogusummas 855 miljonit eurot. 2001. ja 2002. aastal trahviti ettevõtteid keelatud kokkulepete eest kokku üle 3 miljardi euroga.

Autor: Kaja Leiger