Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Esimese Intrastati aruande tähtaeg läheneb
Alates maist peavad ettevõtted, kelle impordi või ekspordi käive teiste ELi riikidega ületas eelmisel aastal või ületab aruandeaastal 1 miljon Eesti krooni, esitama statistikaametile Intrastati aruande.
Aruandes tuleb kajastada kõik kaupade liikumised ELi liikmesriikide vahel, kusjuures kauba lähetamise ning saabumise kohta peetakse eraldi arvestust. Andmeid kasutatakse statistilisel otstarbel Eesti ja ELi majandusnäitajate analüüsiks, euro monitooringuks ja kaubandusläbirääkimistel, samuti näiteks transpordi infrastruktuuri planeerimisel.
Intrastati aruanne hõlmab ainult kaupade käivet, see tähendab, et teenuseid ei arvestata. Kajastatakse kõik kaupade ostu-müügitehingud ELi liikmesriikidega, samuti kaupade tasuta või remondiks saatmine/saamine. Intrastati aruande mõistes ei ole töötlemine teenus, vaid kaupade liikumine. Kauba lähetamise ja saabumise aruanded esitatakse eraldi.
Üldjuhul kajastatakse tehinguid Intrastati aruandes reaalse kaubaliikumise järgi, st millal kaup lähetati või saabus Eestisse, olenemata arvete ja raha liikumisest. Tuleb arvestada, et Intrastati aruannet võrreldakse käibemaksudeklaratsioonidega, seega tuleb kajastada tehinguid mõlemas aruandes samaaegselt. Aruande sisu sarnaneb tollideklaratsiooniga, kasutatakse sama kaubanomenklatuuri. Tuleb märkida nii kauba lähetaja kui ka saaja andmed, siht- ja saajaliikmesriigi ning päritoluriigi koodid, tehingu liik, netokaal, kauba maksumus. Kauba maksumusele ei lisata veo- ega kindlustuskulusid. 10% suurematest ettevõtetest peavad aruandes ära näitama ka iga tehingu tarnetingimused, transpordiliigi piiril ning kauba statistilise maksumuse.
Aruannet võib esitada nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt statistikaameti kodulehelt saadud vormil. Kui aruandekuul kaubaliikumist teiste ELi riikidega ei toimunud, siis võib sellest teatada ka telefoni teel. Andmete esitamata jätmise eest või moonutatult esitamise eest on ette nähtud rahatrahv juriidilisele isikule kuni 30 000 krooni. Aruannet võib esitada mitmes osas, näiteks jooksvalt iga kaubasaadetise järel või kord nädalas. Suure kaubaliikumise mahu puhul on kasulik andmed jooksvalt aruandesse lisada. Kui kuu jooksul liigub pidevalt sama kaupa samalt müüjalt või samale ostjale, võib need tehingud esitada ühele reale summeeritult.
Esimese aruandeperiood on 1.?31. mai ning aruanne tuleb esitada 14. juuniks.
Autor: Ülle Hilep