Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väikeettevõtjad külmutasid palga

Gea Velthut-Sokka 21. mai 2004, 00:00

?Palk seisab,? nentis kirjastuse Elmatar tegevdirektor Alo Murutar. ?Kui ei tule ülihead äriideed, mis tooks kaasa suure tulude kasvu, siis see nii ka jääb.? Viimati tõstis Elmatar palku kaks aastat tagasi ja praeguse seisuga pole lähiaastatel kirjastuse töötajatel ülemuse kabinetti palgaläbirääkimistele asja.

?Raamatute hindu enam tõsta ei saa, järelikult pole tulu kusagilt tulemas,? põhjendas Murutar. Ta lisas, et ei karda, et ta töötajad paremini tasustatud riigisektorisse üle jooksevad. ?Humanitaarvaldkonnas on inimesi rohkem kui vaja, seega on konkurents veel minu kasuks,? arutles Murutar.

Ligi 50 inimesele tööd andva õmblustööstuse OÜ Lenne direktor Urmas Leeman sõnas, et tema ettevõttes pole tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga palk tõusnud.

?Ju siis on nõudlus ja pakkumine tasakaalus, et pole olnud vajadust palku tõsta,? ütles Leeman. Samas tunnistas ta, et eesti keelt kõnelevat õmblejat on keeruline tööle leida. ?Pigem lähevad sellised inimesed tööle uutesse kaubanduskeskustesse kui hakkavad õmblejateks,? lisas ta.

Kondiitrifirma Europagar palgafond kasvas tänavu 5 protsenti, kuid samas võeti tööle ka uusi töötajaid. Seega palgatõusu praktiliselt ei olnudki.

?Surume sellele, et kõrgem palk tähendab ka rohkem tööd,? ütles Europagari juhataja Tõnu Laursoo. ?Mingit automaatset palgatõusu küll ei ole ega tule, kohaletuleku eest palgakõrgendust ei saa.?

Ka tarkvaralahendusi pakkuv Columbus IT-Partner Eesti ei kavatse palganumbrit mingi koefitsiendiga korrutada. ?Meie palgamuutused on seotud efektiivsuse kasvuga. Palk sõltub sellest, kui palju keegi suudab kliendile väärtust luua ja sellega firmale raha teenida,? põhjendas omanik Ivo Suursoo.

Haiglatarvete hulgikaubandusega tegelev B. Braun Medical tõstis aprillis palku keskmiselt 3 protsenti. ?Oleks rohkem tahtnud, kuid võtsime uusi inimesi tööle ja see sõi palgafondi väikeseks,? rääkis juhatuse esimees Jüri Proosa.

Proosa hinnangul on ajad, mil 10?15protsendine palgatõus tavaline oli, lõplikult läbi. ?Eesti tahab ju jääda atraktiivseks kui suhteliselt odava tööjõuga riik,? arutles ta, lisades, et palgatõus jääb siiski inflatsiooni veidi ületavaks.

Elukalliduse kasvuga seob palgatõusu ka köögitehnikat importiva Bestmark Suurköökide AS, kus kindla töötasuga inimestel tõstetakse palka täpselt inflatsiooni jagu. Müügitöötajate palk sõltub aga sellest, palju nad müüa suudavad. Eelmisel aastal oli konkurents turul eelnevast tihedam ning tulemuspalka saavad töötajad teenisid koguni varasemast vähem.

?Tundub, et selle pärast töötajad siiski veel ära ei lähe,? arutles Bestmark Suurköökide juhataja Peeter Moor. ?Olen püüdnud inimesi teist moodi motiveerida. Plaanis on ka kõigile tulemuspalk juurutada.?

Turismifirma Restling OÜ juht Kadi Ader rääkis, et natuke on palku selle aasta alguses tõstetud, keskmiselt 5 protsenti. ?Me üritame ikka igal aastal veidi palku tõsta, kuid eks see muidugi sõltub ettevõtte majandustulemustest ka,? ütles Ader. ?Kaadrivoolavust meil aga praktiliselt pole.?

Pea olematut kaadrivoolavust oma juhitavas ettevõttes nimetas ka valuutavahetusega tegeleva ASi Tavid juht Kuno Rääk. Tavid tõstis tellerite palku aasta alguses 7?8 protsenti, kuid Räägu sõnul pole palgatõus aasta alguses siiski reegel, vaid kooskõlas ettevõtte tulemustega.

Möödunud aasta lõpus küsitles Äripäev üle 30 turuliidri, kes ennustasid selle aasta palgakasvu oma ettevõtetes pidurduvat kuni 5 protsendile.

Kui varasemal kolmel aastal on palgad kuni 50 töötajaga Eesti ettevõtetes tõusnud vähemalt 12% aastas, siis tänavu esimeses kvartalis vaid 1,4%. See on võrreldav Eesti niigi väikse inflatsiooniga, mis esimeses kvartalis oli 0,7%.

Palgakasvu sedavõrd järsk langus ettevõtetes oli tingitud eelkõige ebaregulaarsete preemiate (aasta- ja kvartalipreemiad ? toim.) kahekordsest kukkumisest, samuti maksti vähem mittemateriaalset töötasu, selgitas statistikaameti palgastatistika sektori juhataja Mare Kusma.

Rahandusministeeriumi hinnangul võis üheks põhjuseks olla ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmine aasta algusest, mis võimaldas ettevõtjal palku mitte tõsta. Oma jälje jättis ka juba mullu aeglustunud inflatsioon.

Keskmine brutopalk kuus kuni 50 töötajaga firmas oli esimeses kvartalis 6117 krooni. See moodustab vaid kolmveerand keskmisest ametniku palgast.

Viimastel statistikaametist kättesaadavatel andmetel on Eestis 33 000 kuni 50 töötajaga ettevõtet. Kokku on neis enam kui 200 000 inimest.

  • Ülo Pärnits, ASi Mainor omanik:
    Kui palka ei tõsteta, siis järelikult ettevõtetel ei jätku raha. Olukord majanduses on pingeliseks läinud, kõiksugu näitajad on tagasihoidlikumad kui varem.

Palga küsimus muutub meie ettevõtjatele peagi kriitiliseks, üha enam hakkavad Soome ja Rootsi firmad Eestis esindusi avama ja siin töötajaid värbama. Kui Eesti ettevõtted palku tõsta ei suuda, jäävad nad peagi üldse kvalifitseeritud tööjõust ilma. Nii et ei tasu karta, et meie töötajad lähevad ära välismaale. Ei, paremad töökohad tuuakse neile otse koju kätte.

Statistikaameti avaldatud värsked andmed võivad tähendada seda, et osa väikeettevõtetest paneb üldse varsti uksed kinni.

  • Jaak Leimann, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud:
    Pakun välja kolm võimalust, miks palgatõus väikeettevõtetes nii väike oli.

Ümbrikupalk. Viimastel aastatel on paljud väikeettevõtted loobunud ümbrikupalkade maksmisest ning see on statistikas kajastunud kui palgatõus. Võimalik, et nüüd on need, kes just paadunud musta raha maksjad pole, enamikus seaduslikule palgamaksmisele üle läinud ja seega kunstlik palgatõus enam statistikas välja ei paista.

Inflatsioon. Inflatsioon oli nii madal, et ei olnud ka põhjust palka tõsta. Kui hinnad ei tõusnud, miks peaks siis omanik rohkem raha töötajale maksma?

Dividendid. Paljud väikefirmad, kus on neli-viis töötajat, kellest pooled on omanikud, ei maksagi palku, vaid eelistavad võtta dividende.

  • Agu Vahur, personaliotsingufirma CVO Group ASi juhatuse liige:
    Väikeettevõtted on tundlikumad muutuste suhtes ? kui suurettevõte võib elada mõnda aega reservidest, siis väiksed tegutsevad tihti peost suhu. Seetõttu on firmaomanikud ka muude kulude osas konservatiivsemad olnud.

Palku ei tõsteta, sest puudub selleks surve või puudub võimalus suuremaid palku maksta. Kui ettevõtete kasumlikkus kasvab, siis selle raha saab suunata investeeringuteks või reservide loomiseks. Tänavuse esimese kvartali praktiliselt olematut palgakasvu väiksemates ettevõtetes võib nimetada pigem anomaaliaks kui trendiks.

Juba lähema 6?18 kuu jooksul tekib tugev palgatõususurve tänu tööjõu nõudlusele rikkamatelt turgudelt ning inimeste ootuste kasvule. Halvimal juhul saab see olema juba tõsine anomaalia neile Eesti ettevõtjatele, kes ei suuda kiiresti muutustele reageerida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:28
Otsi:

Ava täpsem otsing