Eestis tegutsevad vene ettevõtjad hoiavad varju

Kui Äripäev hakkas möödunud nädalal Tallinnas toimunud konverentsiks ?Vene ettevõtlus Eestis ? võimalused ja perspektiivid? ettevalmistusi tegema ning välja valima esinejaid, siis ütlesid mitmed vene rahvusest ettevõtjad, et ei ole olemas Vene äri Eestis. Näiteks möödunud aastal Äripäeva poolt aasta ärimeheks valitud Fjodor Berman lausus, et äri on äri ja rahvus pole äriajamisel oluline.

Äripäeva hinnangul sarnanevad Eestis tegutsevad vene rahvusest ettevõtjad kassidega, kes kõnnivad omapäi. Seetõttu jääb ka vene ärimeeste mõju Eestis väiksemaks võrreldes eestlastega.

Konverentsil peetud kõnesid kuulates jäi kõlama sõnum, et vene ettevõtjate kogukond ei ole organiseerunud, nad ei tee koostööd, ei jaga omavahel infot ega aita üksteist. Seetõttu on vene rahvusest ettevõtjate võimalused Eestis toimuvaid protsesse endale soodsas suunas mõjutada kasinad. See ei ole omane mitte ainult Eestile, vaid ka teistes riikides on vene kogukonna organiseeritus ja koostöö suhteliselt tagasihoidlik.

Eestis võib üks põhjus olla see, et vene erakonnad on nõrgad ning seetõttu pole ka ettevõtjatel hoobasid Eestis toimuvate protsesside mõjutamiseks. Toompeal kuluaaritöös jäävad nad eestlastest ärimeestele alla.

Teine põhjus võib olla vene rahvusest ettevõtjate laiemas haardes. Eestlaste ärid on peamiselt seotud Skandinaavia riikidega. Seevastu venelaste äripartnerid on Venemaal ning Lääne-Euroopas ja USAs.

Konverentsil esinenud Sampo Panga privaatpanganduse vanemhaldur Dmitri Proskurin ütles, et paljude eesti ettevõtjate jaoks lõpeb turg Eestiga, vene ettevõtjate jaoks on aga turg Vladivostokist Washingtonini, kust võib leida eest vanu koolivendi Nõukogude Liidu ajast.

Sidemed on äris olulised ja kuna vene rahvusest inimestel on olnud keerulisem lüüa Eestis läbi tipp-poliitikute või ametnikena, siis on venelastest ettevõtjatel ka võimuringkondades raskem teha kuluaaritööd. See võib olla üheks põhjuseks, miks nad usaldavad eestlastest vähem näiteks riigiasutusi.

Venelased on umbusklikumad ka ajakirjanduse ja pankade vastu. Vastumeelsus ajakirjanduses esinemise suhtes on põhjus, miks Eesti avalikkus teab väga vähe vene rahvusest ärimeeste tegemistest Eestis. Pankade pelguse üks põhjus on 1997. aasta börsikrahhile ning 1998. aasta rubla devalveerimisele järgnenud panganduskriis Eestis. Võrreldes eestlastega on vene ettevõtjad aga rohkem valmis investeerima oma lastesse ja paljud saadavad oma lapsed välismaale õppima.

Lisaks sellele, et vene ettevõtjate omavaheline koostöö on tagasihoidlik, ei toimi ka partnerlussuhe eesti ettevõtjatega. See on seletatav, sest Eesti ühiskond ei ole võtnud vene rahvusest inimesi omaks ja pigem on end venelastele vastandatud.

Eesti ettevõtlusmaastikul tegutsevatele venelastele ei meeldi tegelikult see, et räägitakse eraldi vene ja eesti ärist. Kardetakse, et see mõjutab firma mainet negatiivselt ja peletab kliente. See kartus on tingitud Eesti stereotüüpidest. Vene ettevõtjatele kuuluvaid firmasid seostatakse kuritegevusega, illegaalsete äridega, arvete mittetasumisega. Need stereotüübid on tekkinud seetõttu, et vene ettevõtjad hoiavad omaette, kardavad avalikkust ja meediat ega lävi eestlastest ärimeestega.

Autor: ÄP