Meie esimene samm on teha end nähtavaks

Peep Aaviksoo 24. mai 2004, 00:00

Reformierakond lähtub Eu-roopas lihtsast põhimõttest ? hoiame head, muudame halva. ELis on 25 miljonit väike- ja keskmise suurusega ettevõtet, mis tähendab karmi konkurentsi nii Eestis tegutsejale kui ka eksportijale. Kui ELi bürokraatia koguse leevendamine jääb rohkem riigi ülesandeks, siis ettevõtete laienemine ja turustamine läände jääb nende endi õlgadele.

Täna pole paljudel Eesti tootjatel teadlikku tootmis- ega ekspordiplaani, ettevõtetel napib käibekapitali, turustuskogemused Euroopas on kahjuks olematud. Eesti firma konkurentsivõime sellest ei suurene, et tal sahtlis väga originaalsed ja head ideed tolmu koguvad. Julgemini tuleks ära kasutada euroraha, kuigi raha taotlemine võib olla aeganõudev ja bürokraatlik.

Projekti peaks ajendama kirjutama juba asjaolu, et EL on finantseerinud väike- ja keskmise suurusega firmasid ligi 90 mln euroga aastas. Nii nagu loob eeldused võiduks ostetud lotopilet, on projekti kirjutamine toetuse saamise alus. Samas leidub häid näiteid Eesti ettevõtte heast kohanemisvõimest ja muutustega kaasaminekust. Hea eeskuju on lihatööstus, mis oma toodangut Euroopasse edukalt ekspordib. Uusi turge on vallutamas ka paljud puidutööstusettevõtted, ja mitte allhankijana, vaid kvaliteettoodete pakkujatena. Norma mitu aastat järjest saadud General Motorsi kvaliteediauhind tõi tunnustust Eesti toodetele kogu maailmas. Meil Eestis, st Euroopas, valmistatud toode või teenus peaks kandma sõnumit heast kvaliteedist, mitte odavast tööjõust. Meil on kõik eeldused, et oma heaolu tõsta ja sissetulekuid kasvatada. Kasutagem neid.

Juhime juba täna paljusid protsesse ratsionaalsemalt kui kolleegid lääne pool, seega ei pea alati väljastpoolt tulevate isalike soovituste peale truualamlikult noogutama. Siiski tuleb jätkuvalt inimressurssi investeerida, eriti tööjõu täiend- ja ümberõppesse Eesti majanduse võtmevaldkondades (in-fo-, materjalitehnoloogia, biomeditsiin). Hea eeskuju on Iirimaa, kes on Euroopas esikohal koolituskuludelt ühe elaniku kohta ja on tõusnud USA järel teiseks tarkvara eksportijaks maailmas. Kui varem meelitati investeeringuid Eestisse madalate tööjõukuludega, siis nüüd peaks saama Eesti oluliseks märksõnaks kvalifitseeritud tööjõud. Allhankija mainega Eesti peab välja kasvama teadmistepõhiseks ühiskonnaks.

Eesti ettevõtluskliimale lisaväärtuse loomisel on veel paar olulist märksõna, mida koostöös avaliku sektoriga ellu viia. Mõtlen ettevõtluse logistika parandamist ja infrastruktuuri loomist. Tallinna linn on käivitamas aktsiaseltsi Lasnamäe Tööstuspark, mille eesmärk on arendada välja infrastruktuur ja meelitada Lasnamäe servale tootmis- ja tööstusettevõtteid.

Kui ma kogesin, et Brüsseli koridorid on lõputult pikad labürindid, kus isegi hästi orienteeruv inimene ära võib eksida, siis minu arvates oleks Eestil tark tegu müüa ratsionaalse e-riigi (kuhu meil endilgi on pikk tee) idee maha ELi bürokraatidele. Me ise oleme harjunud e-teenustega ? e-maksuamet ja mobiilne parkimine on esimesed projektid, mis ainult hea sõnaga meenuvad. Ja miks ei võiks teisedki saada osa meie heast kogemusest? Eesmärk kokkuvõttes see, et liiguks informatsioon, mitte paber.

ELi bürokraatiast läbi surudes, struktuurifonde ära kasutades ja ise aktiivne olles on Eesti ettevõtetel hea võimalus oma toodangut eksportida ning ka vastu pidada Eestis suurenevale konkurentsile. See on meie edukuse mõõdupuu nii Euroopa kui ka meie endi silmis. Me peame ennast tõestama ja esimeseks sammuks on enda nähtavaks tegemine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing