Kasu ja meelelahutus on turunduses tõusvad trendid

TNS Emori poolt detsembris 500 tippreklaamija seas läbi viidud uuringus ?Turundusplaan 2004? kinnitas 39% vastanutest, et neil on kavas suurendada müügiedenduse kasutust. Ostukohareklaami kasutust suurendab 25% ja üritusturunduse kasutust 24% vastanutest.

Kui üritusturundust ja müügiedendust kasutavad keskmisest enam äriklientidele suunatud ettevõtted, siis ostukohareklaami kasutavad keskmisest enam eraklientidele suunatud ettevõtted.

Elion Ettevõtted ASi kommunikatsioonidirektor Sigrid Karu tunnistas, et Elioni üritusturunduse ja üritustel loovate lahenduste osakaal on iga aastaga kasvanud. ?Kasutame üritusturundust enam, kuna see võimaldab sihtrühmale personaalsema sõnumi edastamist ja kahepoolset suhtlust,? ütles Karu.

Ka ASi Kalev turundusjuhi Alar Pingi sõnul on Kalev järjest rohkem arendanud otsekontaktide loomist üritusturunduse kaudu. Kõnekas fakt on see, et Kalevi üritusturunduse osakonnas töötab igapäevaselt neli inimest. Nende ülesandeks on kaubamärgile lisaväärtuse loomine erinevate sotsiaalsete tegevuste ehk ürituste ja sponsorluse kaudu.

?Inimeste huvi meelelahutuse vastu kasvab järjest ? seega ka võimalused otseturundusega positiivse emotsiooni loomiseks,? ütles Pink.

A. Le Coqi marketingijuhi Katrin Verniku sõnul kulutatakse üritusturundusele üsnagi märkimisväärne summa, ligi 5% ettevõtte kogueelarvest. ?Üritused on meie jaoks väga oluline turunduskanal. Kuna joogitööstuse missioon on hea tunde loomine, on üritused just need kohad, kus inimesed käivad üheskoos positiivseid emotsioone kogemas. Üritustel puutuvad tarbijad vahetult kokku tootega ja on emotsionaalselt hästi vastuvõtlikud igasugustele meelelahutuslikele atraktsioonidele,? ütles Vernik.

Valga Lihatööstuse juhatuse esimees Elmut Paaveli sõnul on lihatööstuse loobunud välireklaamist, kuna see on kallis ja ebaefektiivne. Selle asemel panustame üritusturundusse. Igal aastal teeb lihatööstus kaks stiilipeo vormis kliendipäeva oma olulisematele koostööpartneritele.

Tarmo Kase, Eesti Pagari müügidirektor:

Eesti Pagar on tõhustanud müügikohareklaami ? ostnud juurde riiuleid, korve ja jaganud infomaterjale.

Kuna tarbija valib toote ikkagi poes emotsiooni ajel, mitte näiteks bussijaamas nähtud leivareklaami tõttu, on Eesti Pagar loobunud välireklaamidest.

Välireklaam on suhteliselt kallis kanal, et osta sinna reklaami niisama, igaks juhuks. Eesti Pagar peab oluliseks reklaami täpsemalt suunata ja teha seda seal, kus sünnivad reaalsed ostuotsused.

Kõige enam paneb Eesti Pagar aga rõhku materjalidele müügikohtades, kauplustes. Näiteks teeb Eesti Pagar endale Tallinnast väljaspool kaupuste ees või vaateakendel reklaami (see on ka ainuke välireklaami sugemetega reklaam, mida Eesti Pagar kasutab).

Eesti Pagar on uuendanud degusteerimislaudu ja degusteerijate riietust, nii et see rohkem silma paistaks ja soojema ja kodusemana mõjuks. Väga aktiivselt kasutab Eesti Pagar kauplustekettide reklaamikanaleid, põhiliselt kliendilehti ja otsepostitusi, kus on sees sooduspakkumistega. Lisaks oma reklaamvoldikud kauplustes.

Täpseid summasid aasta reklaamimahtude kohta ei tahaks välja öelda, küll aga võime öelda Õnne sarja toodete reklaamile panustatud summa ? üks miljon krooni. Selle sees oli ka Eesti Pagari kui uue katusbrändi väljatöötamine, sealhulgas telereklaam ning tootepakendite uuendamine, Õnne toodete kampaania: tarbijamäng, trükireklaam ajakirjades, poematerjalid. 2003. ja 2004. aasta reklaamimahte võrreldes on proportsioon selline, et summad on 2004. aastal 2,5 korda suuremad kui olid 2003. aastal. Telele läheb ca kaks korda rohkem kui trükireklaamile.