Kaubastatistika tekitab küsimusi

Ettevõtjatele palju küsimusi tekitanud kaubakäibearuande esimene kokkuvõte edastatakse 14. juunil.

Eesti ühinemisel euroliiduga võeti Eestis kasutusele Extrastati (kaubavahetus ELi mitte kuuluvate riikidega) ja Intrastati süsteem (ELi liikmesriikide vaheline kaubavahetus). ELi mitte kuuluvate riikide kaubavahetuse andmed on fikseeritud tollideklaratsioonidel, ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetuse kohta kogub andmeid statistikaamet.

Ettevõtted, kes peavad hakkama Intrastati aruannet esitama, selgitati välja 2003. aasta väliskaubandusstatistika põhjal. Statistikaameti nendele ettevõtetele korraldatud koolitustel korduvad järgmised küsimused.

Esimene Intrastati kuuaruanne tuleb esitada tänavu mai kohta 14. juuniks (10. tööpäev). 2004. a esimeste kuude tehingud on kajastatud tollideklaratsioonidel ja neid pole vaja aruandel näidata.

Intrastati puhul ei ole ELi regulatsioonidega fikseeritud minimaalset väärtust, millest alates on vaja kaubad aruandel kajastada. Mõned liikmesriigid kasutavad nn üksiktehingu läve. Sellisel juhul esitab ettevõte Intrastati aruandel tehingud, mille väärtus on alla 100 euro ehk 1500 krooni, ühe kaubakoodi alla (määratlemata kaup) ning märgib lisaks vaid partnerriigi ja kauba väärtuse. Eestis sellist läve ei kasutata. Kui aruanne koostatakse käsitsi, on mõttekam väga väikese väärtusega kaubad pigem üldse aruandlusest välja jätta. Seni on tolliandmetel baseeruva väliskaubandusstatistika koostamisel võetud arvesse kaupu, mille väärtus on üle 325 Eesti krooni.

Piirväärtust võivad ettevõtted kasutada ka Intrastati aruande puhul, et otsustada, kas konkreetset kaupa aruandel näidata või mitte.

Statistilise väärtuse leidmiseks võib kasutada firma poolt eksperthinnanguga varasema kogemuse põhjal määratud statistilisi koefitsiente, mille väärtus peab sõltuma kaubast, tehinguliigist, tarnetingimusest, transpordiliigist, partnerriigist.

Selline lähenemine on ainuvõimalik, kui transpordikulu ei ole arvel eraldi välja toodud ehk sisaldub kauba hinnas, transporditeenust osutanud ettevõtete arved sisaldavad mitme erineva saadetise kogumaksumust või kui transpordikulud kattis partner ja info transpordikulude kohta aruannet täitvale ettevõttele ei laekugi.

Kui aga näiteks kaupade saabumise puhul on arvel mitu kaupa ja transpordikulu Eesti piirini on eraldi reaga esitatud, võib iga kauba statistilise väärtuse leidmiseks transpordikulu proportsionaalselt koguse või summaga kaupade vahel ära jagada.

Väliskaubandusstatistika jälgib üldreeglina kaupade liikumist. Kaubad lülitatakse aruandekuusse reeglina sellel kuul, kui nad lähetati ELi liikmesriiki või kui nad saabusid ELi liikmesriigist. Seda isegi juhul, kui kaubaarvele on märgitud näiteks hilisem kuu.

Kui on põhjust arvata, et partneri esitatud kaubakood ei ole korrektne, tuleb kaubakoodi kindlasti parandada.

Rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika järgi kuulub kaupade töötlemine lepingu alusel väliskaubandusstatistikas kajastamisele täismaksumuses ehk materjalid koos teenusega. Kauba saabumise aruandel tuleb märkida töötlemisele saabunud kaupade hind või hinnanguline turuväärtus ka juhul, kui kauba omanik on endiselt välisfirma ja töötleja kauba eest tegelikult midagi ei maksa. Pärast töötlemist taasväljaveo puhul peab kauba hind Intrastati aruandel kajastama nii töötlemiseelset hinda, osutatud teenuse kui ka lisatud detailide maksumust. Kui töödeldavad kaubad on hinnalised, võib tekkida olukord, kus suhteliselt väikese käibega teenust osutav ettevõte on kohustatud esitama näiteks Intrastati kaupade lähetamise aruannet.

Intrastati andmeesitajatele mõeldud seminaride toimumise ajad, aruandevormide näidised, elektrooniline aruandevorm, statistikat reguleerivad õigusaktid, 2004. aasta Intrastati aruandekohustuslaste nimekirja leiab statistikaameti veebilehelt www.stat.ee/valiskaubandus

Autor: Merle Saaliste