Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Supermarketid on turul keerulises positsioonis
Konkurents ja konsolideerumine jaekaubandusturul pole uudis. Tavaliselt selgitatakse seda firmade loomuliku arenemisprotsessi kaudu ehk et suur firma on ilus firma. Ometi on turul toimuv koondumine põhjustatud peamiselt teisest protsessist, linnaelanike muutuvatest ostuharjumustest, mille tulemusena on mõned senised eduformaadid sattunud keerulisse olukorda.
Ostukoha valiku kriteeriumi järgi jagunevad tarbijad kahte gruppi: need, kellele on oluline kaubavaliku suurus, ja teised, kes otsustavad hinnataseme järgi. Esimene grupp sooritab suuremad ostud kaubanduskeskuses asuvas hüpermarketis, samal ajal teine eelistab pigem Säästumarketit.
Baltimaade suurimad kaubandusketid püüavad kohanduda tarbijaskonna muutustega. Avalikustatud arengukavad näevad ette suurimat kasvu just hü-permarketite ja discounter`ite osas. Seega on alust eeldada kaubanduspinna 60% kasvu hüpermarketites ja dis-counter?ite pindala kahekordistumist. Samas kasvab supermarketites asuv kaubanduspind vaid 20%.
Supermarket kui Eesti mõistes klassikaline suurpood on sattumas raskesse positsiooni. Kui varem olid supermarketid ostureisi sihtpunktideks, siis nüüd sõidavad tarbijad pigem hüpermarketisse.
Üksikul suurpoel või väikesel supermarketite ketil on ostjate kadumise riski maandamine teiste poeformaatide avamise kaudu keeruline. Laienemine discounter´iks nõuab poodide keti avamist, kuna selleks, et discounter saavutaks sisseostuhindade alanemise, peab neid olema suurem hulk. Samuti nõuab hüpermarketi sisustamine ja käivitamine suurt finantsvõimsust. Seega peab jaekaubandusettevõtjal olema kriitiline mass, et edukalt kohaneda muutustega ostjate eelistustes. Seega konsolideerumine ei ole lihtsalt ?suurem on seksikam? efekt, vaid näitab ehedalt, et vanaviisi tegutsemine muutub pood-poelt võimatumaks.
Levinud kujutluspilt konsolideerumisest kujutab Eestit tükkideks jaotatuna paari-kolme Euroopa kaubandushiiu va-hel. See ei pea vältimatult nii minema. Leedus, kus jaekaubandusturu konkurents on Balti riikide tihedaim, on positsi-ooni turuliidrite seas taganud kodumaine Aibes Mazmena, mis koordineerib lähipoodide vahelist koostööd. 2002. a teises pooles laienes Aibe kett Lätisse ja sellega on pooleteise aastaga liitunud üle 300 väikepoe. Aibe kasv on olnud fenomenaalne, võimsam samal ajal Lätis turuliidriks tõusnud VP Marketist.
3 miljardi kroonise aastakäibega Aibe on oma positsiooni kindlustamas ka rahvusvaheliste sidemete kaudu. Leedu Aibe kett on liitunud üle Ida-Euroopa ulatuva CBA Alliansiga ning Läti Aibe peaks ühinema veel tänavu. Ungari päritolu CBA ühendab 4000 kauplust Bulgaarias, Horvaatias, Leedus, Poolas, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias ja Ungaris. Alliansi kogukäive on enam kui 53 miljardit krooni.
Aibe pakub väikepoodidele maitsva prääniku. Kauplused säilitavad majandusliku ja juhtimisalase iseseisvuse, täiendavad sortimenti private label toodetega ning saavad kasutada üleriigilise tuntusega kaubamärki. Kuid peamine võit, kulu-efektiivsus, saavutatakse ühendatud sisseostu ja logistikasüsteemis osalemise kaudu. See võimaldab sisseostetud kaupade kulu vähenemist suurte jae-kettidega sarnasele tasemele.
Autor: Tõnis Erm