Maksuamet huvitub ühispankurite aktsiatehingutest

Inno Tähismaa 27. mai 2004, 00:00

Tallinna halduskohtus paar nädalat tagasi toimunud kohtuistungil ütlesid maksuameti esindajad, et Ühispanga juhtide optsioonitehingute uurimist on palunud finantsinspektsioon.

Töötajate optsioonideks mõeldud aktsiad müüdi maha 1998. aasta lõpus, kui Skandinaviska Enskilda Banken Ühispanga üle võttis. Kokku oli Ühispangal oma töötajate premeerimiseks mõeldud 5 miljonit aktsiat. 1998. aasta kevadeks oli neist läinud käiku ligi miljon, panga juhtidele Ain Hanschmidtile ja Lembit Kitterile. Ain Hanschmidt on tunnistanud, et deklareeris müüdud Ühispanga aktsiate eest tulu ligi 20 miljonit krooni, mis vastab poolele miljonile aktsiale.

Kuhu jäi ülejäänud 4 miljonit aktsiat? ?Pärast ma enam nende aktsiate vastu huvi ei tundnud,? meenutas tagantjärele toonane Ühispanga nõukogu esimees Aare Urm. Tema sõnul võttis nõukogu vastu otsuse, et aktsiad lähevad preemiaoptsioonideks oma töötajatele. Optsioonide väljastamine delegeeriti panga juhatusele. Urm lisas, et tal puudub informatsioon aktsiate saatusest. Pärast PEPiga liitumist tulid kiired ajad: liitumine Tallinna Pangaga ja panga ülevõtmine Skandinaviska Enskilda Bankeni (SEB) poolt. ?Mina neist aktsiatest osa ei saanud,? märkis Urm.

Enamik möödunud nädala aja jooksul küsitletud endisi Ühispanga juhtkonna liikmeid ütles, et nemad optsiooniaktsiaid ei saanud. Nii ei saanud midagi Ühispanga toonane juhatuse liige Ott Karolin, Tallinna esinduse juht Riho Rasmann ega varahalduse juht Loit Linnupõld.

Panga poolt kinnitamata andmetel jagasid ka ülejäänud optsiooniaktsiad omavahel suures osas Ühispanga tippjuhid Ain Hanschmidt ja Lembit Kitter. Väikese osa said juhatuse liikmed Jürgen Lamp ja Margus Schults. Aktsiad, mis algselt olid Ühispanga tütarettevõtte ASi Ühisinvesteeringud nimel, rändasid läbi mitme offshore-firma. Tehinguid aitasid teostada Ühispanga investeeringute juht Margus Kangro ja jurist Livia Toomik.

Nelja miljoni aktsia müügist pidi laekuma vähemalt 150 miljonit krooni. Küsimusele, kas üldse ja kui suure osa Ühispank sellest tehingust sai, ei õnnestunud umbes nädala jooksul vastust saada, sest panga juhid vältisid sel teemal rääkimist. Ühispanga 1998. aasta aruandes pole aktsiate müügist saadud erakorralisest tulust sõnagi. Ühispankurite tollaste ütluste järgi Ühispanga aktsiaid hallanud tütarfirma ASi Ühisinvesteeringud registritoimikust selgub, et panga aktsiate müügist saadud kogutulu ei jõudnud ka sellesse firmadesse.

Ühispangas toimuv revisjon viis Ühispanga maksuameti vastu kohtusse. Esialgu uuris maksuamet pangas 2002. aastal erisoodustustelt tulumaksu tasumist.

Pärast Raivo Karu kontori materjalide kättesaamist ja täiendavate tõendite leidmist taotles maksuamet revisjoni laiendamist Ühispangas. Muu hulgas on Karu kontori klientide nimekirjas Ühispanga jurist Livia Toomik. Ühispank taotles seepeale tänavu aasta algul kohtu kaudu kogu revisjoni lõpetamist.

Maksuamet võttis paar aastat tagasi suurema põhjalikkusega ette pangad, eriti pankade osaluste müügid välisinvestoritele. Aasta tagasi jäid maksuametnikele näppu Raivo Karu kontoris tehtud läbiotsimise tulemused, kust tulid välja tehingud Ühispanga aktsiatega.

Maksuamet pikendas varem alustatud uurimist ning tegi Ühispangale eelmise aasta lõpus korralduse veelgi laiendada senist kontrolli. Ühispank korraldusega ei nõustunud ning esitas vaide maksuameti keskusele. Maksuamet jättis vaide rahuldamata, ent seadis tähtaja, mille jooksul tuleb revisjon läbi viia. Seepeale kaebas Ühispank maksuameti kohtusse, nõudes kogu revisjoni lõpetamist. Mai algul toimuski selles asjas Tallinna halduskohtus viimane istung ning kohus otsustas, et revisjon jääb alles, aga selle laiendamine mitte.

Maksuametit esindasid kohtus juriidilise osakonna peajurist Janar Kivirand ja Põhja maksukeskuse juhtivjurist Elo Madiste. Juba kohtusitungil ütlesid maksuameti esindajad, et tegemist on Ühispanga juhtidega seotud aktsiatehingutega. Tehinguid Ühispanga töötajatega seotud aktsiaoptsioonidega oli maksuametil palunud uurida finantsinspektsioon.

Maksuameti eelmine juht Aivar Sõerd ei soovinud konkreetset revisjoni kommenteerida. Ta lisas aga, et maksuameti tähelepanu oli suunatud osaluste müügile pankades. Sellega seoses on maksuotsused tehtud näiteks Hansapanga endistele juhtidele-omanikele.

  • Ühispank: Artikkel ei sisalda tõele vastavaid fakte ja väiteid.

Revisjoni alustati pangas 4. detsembril 2002. a põhjendusega ? erisoodustustelt tulumaksu tasumise ja kinnipidamise õigsuse kontrollimine ajavahemikus juuli ? august 2002. a, läbiviijateks kolm revidenti. 2003. a lõpuks, mil revisjon oli kestnud rohkem kui aasta, olid revidendid läbi viinud üksikuid menetlustoiminguid. Seejuures ühtegi neist ei seostatud panga juhtide poolt väidetavalt tehtud aktsiatehingutega, nagu artiklis näidatud. Ükski revidentide küsimus ega ükski menetlustoiming ei olnud seotud Raivo Karu kontorist väidetavalt leitud materjalidega tehingute kohta ASi Eesti Ühispank aktsiatega. Ka pärast seda mitte, kui maksuamet tegi Ühispangale korralduse laiendada kontrolli (kontrolli laiendati kogu tulumaksu tasumise kontrollile, ühtlasi pikendati kontrollitavat perioodi). 2003. a lõpuks ei olnud maksuamet tuvastanud ühtegi panga maksukohustust suurendavat asjaolu.

Selle peale esitas Ühispank vaide, milles taotles revisjoni laiendamise ja pikendamise korralduse tühistamist ning revisjoni lõpetamist. Maksuamet esitas esimest korda viite Karu kontorile vaidemenetluse käigus, püüdes põhjendada panga vaide rahuldamata jätmist. Kohus leidis, et see põhjendus on üldsõnaline ega ole asjakohane ja tühistas maksuameti vaideotsuse täies ulatuses. Artiklis kirjeldatud, panga juhtide poolt väidetavalt tehtud aktsiatehinguid ei ole isegi maksuamet ise kontrolli põhjuseks toonud, mingeid sellekohaseid materjale ei sisalda revisjonitoimik ja taolised asjaolud ei leidnud tuvastamist ka muul viisil kohtuistungil. Kohus on jõudnud järeldusele, et revisjoni läbiviimine on kestnud ebamõistlikult kaua ning revisjoni ulatuse laiendamine oli põhjendamatu. Kohus on samas leidnud, et vaatamata eeltoodud, maksuametipoolsetele rikkumistele ei saa ta asuda maksuhalduri asemele ja otsustada, kas lõpetada revisjon.

Lisaks kohtuprotsessi selgitamisele peame vajalikuks pöörata tähelepanu asjaolule, et Ain Hanschmidt on ära maksnud kõik tema poolt tasumisele kuuluvad maksud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing