Põlevkivienergeetikale ei ole Eestis tõsist alternatiivi

Arvo Ots 27. mai 2004, 00:00

Energeetikaspetsialistide prognooside kohaselt on Eesti elektritarbimise võimsus 15 aasta pärast 1800?2200 MW. Kui põlevkivil töötavaid katlaid juurde ei ehitata ja energiaplokke ei renoveerita, jäävad töösse vaid kaks põlevkivi keevkihtpõletusel töötavat energiaplokki koguvõimsusega 430 MW. Kuidas katta puuduv 1400?1800 MW? Arvan, et põlevkivienergeetikale ei ole häid alternatiive.

Elektri ja soojuse koostootmine on võimalik ainult siis, kui on olemas soojustarbijad. Need on reeglina asulad või soojust vajavad tööstused. Olemasolevate soojusvõrkude korral võib koostootmisjaamade elektriline koguvõimsus maksimaalselt olla 200 MW. Uute tsentraalsete soojusvõrkude rajamine ei ole kõrge hinna tõttu reaalne. Seetõttu on vaatamata elektri- ja soojuse koostoomise kõrgele efektiivsusele võimalik koostootmisjaamades genereeritud elektriga katta väike osa üldisest elektrienergiavajadusest. Soojuskoormuse suure aastaringse kõikumise tõttu ei saa kombijaamad olla elektrienergia genereerimise baaskoormuse katjateks.

Maagaas on suurepärane kütus kombijaamadele. Eesti saab ka tulevikus maagaasi ainult Venemaalt, kuid gaasi kasutuse kasvuga suureneb varustuskindluse risk. Teine faktor on hind. Soome saab samuti maagaasi Venemaalt ja sõltuvalt tarbija liigist maksab 1,5?2 korda kõrgemat hinda kui Eesti. Madal hind on meil tingitud põlevkivi suurest osast energeetikas. Nõudluse suurenemise tõttu gaasi hind kasvab. Põlevkivienergeetika väljasuretamisel kaoks selle surve gaasi hinnale.

Eesti taastuvenergeetika potentsiaal seisneb peamiselt biomassi ja tuuleenergia kasutamises. Vee-energia ressursid on Eestis piiratud ja osatähtsus elektrienergia genereerimisel tagasihoidlik. Biomassi kasutamine on otstarbekas kombijaamades. Selle rakendamist piirav tegur on soojuskoormuse olemasolu ja biomassi taastuvus. Lähteandmed biomassi koguste ja selle põletamisel saadava võimaliku elektrienergia hulga kohta Eestis puuduvad. Teoreetiliste hinnangute kohaselt võivad biomassil töötavad kombijaamad katta mitte enam kui 6?10% elektrivajadusest.

Tuuleenergeetika arengut takistavaks teguriks Eestis saab vajaliku elektrivõrgu puudumine. Elektrivõrkudesse on võimalik ühendada suuremaid investeeringuid tegemata 200 MW elektrituulikuid. Tähelepanu alt ei saa jätta kõrvale tuule heitlikkusega seonduvaid probleeme. Selle kompenseerimiseks peab energiasüsteemis olema vajalik tootmisvaru.

Taastuvenergeetikal on rida eeliseid, eriti keskkonnakaitselistest aspektidest lähtudes, kuid piiravad ressursid ja majanduslikud võimalused. Arvutused näitavad, et taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri omahind jääb kõrgemaks põlevkivielektri hinnast. Seega lähimate aastakümnete jooksul ei ole võimalik, et taastuvenergia osa elektrienergia bilansis ületaks 15?20%.

Praegu on Eestil elektrilised otseühendused Läti ja Venemaaga. Aasta lõikes ei suuda Läti katta oma elektritarbimisvajadusi. Elektri impordi võimalust Lätist on kasutatud kevadise suurvee ajal. On võimalus Läti kaudu importida elektrit Leedust kuni teise reaktori sulgemiseni Ignalina tuumajaamas aastal 2009.

Praegu on elektri impordi võimalus Venemaalt. Arvestades elektrijaamade ehitamise soikumisega viimase 15 aasta jooksul ja elektri tarbimise küllalt kiire kasvuga Venemaal, ennustatakse juba lähima viie aasta jooksul elektri genereerimise puudujääki.

Kui tuleb merealune kaabel Soome, loob see võimaluse energia impordiks Põhjamaadest. See võimalus jääb piiratuks, kuna Põhjamaad pole suutelised ise katma oma vajadusi ning impordivad elektrit Venemaalt ja Saksamaalt.

Olulisemaks probleemiks riigi seisukohast lähtudes on elektrienergiaga varustamise kindlus, mille peab tagama riik ja mida saab tagada Eestis paiknevate elektrijaamadega. Eesti on aastakümneid kasutanud oma elektrinõudluse katmiseks põlevkivi, sest pole olnud sobivat alternatiivi. Teist tõsiselt võetavat võimalust pole ka täna.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing