Eesti koondis jätkab tõusvas joones

Kahjuks läks Puhkepäev trükki enne Eesti-?oti mängu toimumist, seega ei tea ma öelda, kas ka mängu tulemused eestlaste jaoks tänavu tõusvat joont tähendavad. Aga loodan vähemalt.

Kaks päeva hingetõmmet ja pühapäeval jookseb Eesti koondis taas Lillekülas murule maavõistlusmõõtu võtma. Veidi lühikeseks hingetõmbeaeg ehk jääb, ent pole miskit teha. Et sedavõrd kõrge klassiga koondisega nagu Taani oma üldse maavõistlust pidada saaks, endal väga palju tingimusi dikteerida ei anna. Nagu Eesti Jalgpalli Liidu president Indrek Kannik on öelnud, valmistati kohtumist taanlastega ette 5?6 aastat ja nende tingimus oli ? kas 30. mai või üldse mitte.

Taanlaste vutiajalugu on, nagu ?otlastelgi, sajanditega mõõdetav. Väidetavalt on Taani üks Mandri-Euroopa esimesi maid, kus jalgpalli taguma hakati. Kuna algul peeti rangelt kinni amatöörluse põhimõtetest, on loogiline, et suur edu saavutati esmalt olümpiamängudel ? 1906 tuli võit, 1908 ja 1912 jõuti finaali. Vahepealse, n-ö rahulikuma aja järel algas Taani koondise uus tõus. 70ndate lõpus ning 80ndatel sai Taani nn dynamite-koondise, millega jõuti 1984. aasta EMi poolfinaali ja 1986. aasta MMi teise vooru. Taanlaste suurimateks tähtedeks said vennad Laudrupid (Michael ja Brian) ning väravavaht Peter Schmeichel. Ning tipphetk oli varsti käes. Üle noatera (tänu Jugoslaavia väljalülitamisele) 1992. aasta EMile pääsenud Taani võitles ennast Euroopa meistriks! Suhteliselt edukad oldi ka 1998. aasta MMil, kuni Brasiilia nende eduteekonna veerandfinaalis lõpetas. 2000. aasta EMil läks vendade Laudrupideta Taanil kehvasti, ei löödud ühtegi väravat ja kaotati kõik alagrupimängud. 2002. aasta MMil jõuti (alistades alagrupis Uruguay ja sel MMil väga kahvatu Prantsusmaa ning tehes Senegaliga viigi) kaheksandikfinaali. 2002. aasta sõpruskohtumisi tähistab peaaegu ainult võitude rodu ? kaheksas peetud mängus saadi vaid üks kaotus 0 : 3 Iirimaa vastu.

Ka hooaeg 2003/2004 on taanlastel edukalt läinud.

EMi valikturniir lõpetati nelja võidu ja kolme viigiga. Arusaamatul kombel saadi ainuke kaotus kodus Bosnia-Hertsegoviinalt.

2003/2004 peetud kaheksast maavõistlusest on võidetuid viis, viigistatud kahel korral (Soome ja USAga) ja kaotatud vaid üks (tänavu märtsis Hispaania vastu).

Viimati võideti aprilli lõpus Eesti eilset vastast ?otimaad

1 : 0. Vaataks pühapäevasele mängule realistlikult ning tahaks loota, et Eesti ?otlastega mõõduvõtmisest väga väsinud pole ja esmakohtumine kunagise Euroopa meistriga väga ühepoolseks ei kujune.

Väärt kogemus saadakse ikka.

Ja seda on vaja. Sest tõusvas joones jätkates minnakse juuni algul võõrsil vastamisi veel tugevama koondisega ? FIFA praeguses tabelis 11. kohal oleva T?ehhimaaga.