Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Meedia õhutatud hinnapaanika
Meeleolud ajakirjanduses ja ühiskonnas on viimastel kuudel olnud kuumad. Hinnatõus on sõna, mida ilmselt on kasutatud hüsteerilisemalt ja sagedamini kui iial varem.
Viimastel nädalatel nn hinnatõusulugudega tegeledes on paljud allikad tõdenud, et tõesti ? ettevõtjad andsid meediale tõuke pasundada hinnatõusust ja tekitada nõnda ostu-hullust. Mida aga koos Euroopa Liiduga ei tulnud, oli ennustatud dramaatiline hinnatõus. Minu arvates võib siin rääkida ettevõtjate suurejoonelisest ja varjatud PR-kampaaniast.
Suhkur on üks väheseid tooteid, mille hind on tõesti drastiliselt tõusnud ? paari kuuga 130%, makstes täna mõnes meie poes rohkem kui Soomes. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing on öelnud, et siinsed suhkrumüüjad üritavad luua veidrat maailmarekordit ning tänu ajakirjanduse hinnatõusukampaaniale see neil ka õnnestub.
30. aprillil poodides ringi kõndides jäid silma inimesed, kes kilode kaupa suhkrut krabasid, tunnistades samas, et ega neil tegelikult seda suhkrut väga vaja ole. Aga kõik teised ostsid, siis tuli ikka endale ka kott nurka seisma viia. Miks kõik teised ostsid? Sest ajalehed pasundasid, kuidas suhkur läheb kallimaks, andes nõnda ka kaupmehele põhjuse suhkru hinna tänasele maailmarekorditasemele ajamiseks.
Muidugi ei paista lubatud suur hinnatõus praegu supermarketis ringi kõndides välja. Kuu jooksul on toiduainetest kallinenud suhkur, banaanid ja apelsinimahl, muu on enamvähem sama. Aga hetkel polegi küsimus minu jaoks niivõrd selles, et hinnatõus jäi olemata. Küsimus on selles, et ebakindlus on tarbijatel sellest hoolimata ja ettevõtjad on tunnistanud, et hinnatõus tuleb. Kui mitte täna, siis paari kuu pärast ikka. Ettevõtja tahab ju kasumit teenida. Hindu on kergem tõsta, kui tarbijal on tugev hinnatõusuootus ja -hirm.
Ettevõtjad peaksid meediat tänama tarbijate psühholoogilise ettevalmistamise eest, mis aitab neil kergemini hindu lakke ajada ja nõnda oma kasuminumbrit suurendada. Loomulikult ei saa alahinnata ka ajakirjanike endi soovi hinnatõusumüüti luua. Veri, pisarad ja draama on ikka paremini müünud kui lilled ja liblikad.