Puhast rõõmu kõrvadele

Vahel lihtsalt pole klappidele alternatiivi. Argumente kõrvaklappide eelistamiseks võimsale stereosüsteemile leiab mitmeid. Näiteks portatiivsus. Täismõõtmeis kõlareid endaga ju kaasa ei tiri, tänapäevane kaasaskantav heliallikas aga mahub rinnataskusse. Tõsi, eksklusiivsemad klapid on ette nähtud eelkõige kasutamiseks koos kõrgetasemelise stereosüsteemiga.

Tänapäevaste audioseadmete tootjad pakuvad mitmeid erinevat tüüpi kõrvaklappe, mis erinevad üksteisest nii kinnituse kui ka heliallika paiknemise poolest kõrva suhtes. Odavaim variant, kõrva sisse käivad nn nööbid, mis on kaasas enamiku traditsiooniliste CD-pleierite, walkman?ite ja MP3-mängijatega, on kõige kaheldavam variant nautida head saundi.

Lisaks tavalistele, ?sangadega? kõrvaklappidele toodetakse tänapäeval selliseidki, mille ?sang? käib kukla tagant, nii saab klappidega koos rahulikult ka mütsi kanda. On spetsiaalselt spordi harrastamiseks mõeldud sangata clip-on klapid, mille kinnitus käib kõrva taha.

Heli edastamisviisi järgi on levinuimad dünaamilised klapid, aga on ka näiteks elektrostaatilisi, need on kallid ja mõeldud tõelistele audiofiilidele. Viimased ei ole seni suutnud omavahel selgeks vaielda ka seda, kas kvaliteetsemat heli saab suletud või avatud süsteemiga klappidest. Kallimad klapid kipuvad enamasti olema avatud tüüpi. Teadmiseks neile, kes kavatsevad avatud klappe kasutada näiteks CD-pleieri kuulamiseks: muusika kostab oluliselt paremini välja, seega on need problemaatilised näiteks ühissõidukis.

Juhtmeta kõrvaklapid ei ahelda kuulajat ühe koha külge, mõned neist lubavad liikuda isegi mitte ainult sama toa, vaid terve maja piires. Toodetakse ka juhtmeta klappe, mis tekitavad virtuaalse ruumilise heli nagu Dolby Digital, nii saad kodukino efekti kätte ka mööda elamut ringi askeldades. Muidugi, ülikõrgete nõudmistega audiopuristid naerataksid selle jutu peale irooniliselt ja teataksid, et juhtmeta klapid ei kannata välja mitte mingit võrdlust juhtmega analoogidega.

Pooleldi kosmosetehnoloogia valdkonda kuuluv leiutis on müra summutavad kõrvaklapid. Klappidesse ehitatud mikrofon püüab välismüra, seejärel pöörab selle vastandfaasi ja elimineerib niimoodi segavad välised helid.

Kõrvaklapid on väga isiklik ost. Mis tundub ühele inimesele ideaalne, ei pruugi üldse sobida teisele. Kui klapid ikka peas ebamugavad tunduvad, pole mõtet neid osta, olgu helikvaliteet milline tahes.

Maailma audiofiilid on veendunud, et erinevate tootjate klappide kõlal on oluline vahe ning eri firmade klapid sobivad erinevate muusikastiilide kuulamiseks. Näiteks Gradot peetakse rohkem rokilike klappide valmistajaks, samas Sennheiseri ampluaa on pigem d?äss ja klassika.

Nagu paljude teiste asjadega, on ka kvaliteetsete kõrvaklappidega nii, et kui pole tippklassi kuulnud, siis ei oska seda tahtagi. Ja et Eestis peale paari AKG ja Sennheiseri kallima mudeli eksklusiivseid tooteid peaaegu ei pakuta, on ainult kaks võimalust: rahulduda olemasolevaga või pöörata pilk välismaale.

Milliseid kaubamärke vaadata? Tõsiste soovidega ostja võiks oma otsinguil keskenduda nimedele nagu AKG, Stax, Grado, Sennheiser, Koss ja Beyerdynamics.

Ja tähelepanu: hoolimata edastatava heli kvaliteedist mõjub pidev vali muusika kuulmisele kahjulikult.

Heli tekitab koonusekujulise diafragma küljes vibreeriv elektromagnet. Võrreldes elektrostaatiliste kõrvaklappidega on nende bassiulatus parem.

Heli tekitatakse kahe konduktorirõnga vahele kinnitatud õhukese, staatiliselt laetud kilega. Kuna kile on kergem ja liigub kiiremini kui elektromagnetiline koonus, peetakse selle tekitatud heli nüansirikkamaks.

Kõrvaklapid on disainitud nii, et helitekitaja on kinnises karbis, mis avaneb ainult kõrva poole. Eeliseks isoleeritus välismürast, puuduseks kinnise karbi tekitatavad helipeegeldused.

Avatud disainiga kõrvaklappidel on avatud ka helitekitaja tagaküljelt. Eeliseks väidetavalt puhtam heli, mille hinnaks on häiritud väliskeskkond.

Autor: Margo Pajuste