Temperamentne dalmaatslane

Sigrid Suu 28. mai 2004, 00:00

Dalmaatsia koer on üks huvitavama ja mitmekesisema taustaga koeratõuge. Teated täpilistest koertest ulatuvad 2500 aasta tagusesse Egiptusesse, kus neid on kujutatud freskodel. Teise tõlgenduse kohaselt on selle koeratõu kodumaaks India. Tõenäoliselt läbis koera teekond mõlemad riigid, misjärel jõudis praeguse Horvaatia aladele Dalmaatsia provintsi, kust pärineb ka tõu nimetus. Kolmanda versiooni kohaselt jõudsid need koerad aga Euroopasse rändmustlastega.

Tänu tema suursugusele välimusele ja oskusele töötada koos hobustega tekkis XVII sajandi lõpus suur huvi selle tõu vastu Inglismaa kõrgemas seltskonnas. Dalmaatslasi võis tihti kohata lossides ning ta sobis ideaalselt hobuse ja tõlla kõrvale. Sellest ajast on pärit tõu teine nimetus ? tõllakoer või ka aristokraatlik koer. Dalmaatsia koer on samas ka paljudes maades tuletõrje maskotiks. Inglismaal hakati nimelt kasutama seda tõugu võitluseks näriliste vastu tuletõrjemajade tallides. Täpilisi koeri on muuseas pidanud ka USA presidendid George Washington ja Benjamin Franklin.

?Dalmaatslane on suur suhtleja, ideaalne koer aktiivsele inimesele, kellele meeldib kiire reageerimine ja kes armastab sporti teha. Seda tõugu koeri eelistavad võtta teatud tüüpi inimesed, kelle ego pole üles ehitatud oma tugevuse ja agressiivsuse näitamisele. Suure egoga inimene ei võta sellist koera, sest ta on liiga leebe,? räägib dalmaatsia koerte kasvataja ning kenneli Exlibris Canes üks omanikest Jelena Kruus.

Eestis on dalmaatsia koeri mitusada ning neid ühendab Eesti Dalmaatsia Koerte Klubi. Seda tõugu peetakse palju Põhjamaades, ka Inglismaal ja USAs. Kümmekond aastat tagasi otsustasid koerakasvatajad Jelena ja Margus Kruus võtta suur?nautseri kõrvale aktiivse koera, kes olemasolevat neljajalgset vormis hoiaks. Ühel näitusel jäid silma temperamentsed, kiireloomulised ja rõõmsameelsed koerad ? sealt sai alguse suur kiindumus täpiliste vastu.

?Dalmaatslased liputavad palju oma tugevat saba, see näitab, et temperament on õige,? räägib kolme koera omanik. Kõik kolm on tugevad näitusekoerad, kes pärjatud arvukate tiitlitega. Esindatud on nii Soome, Rumeenia, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu kui ka Baltimaade t?empioni tiitlid.

Vanim koer Teddy ehk Caesands Moonlightshadow on 8aastane isane ja pärit Soomest. Tutti ehk Exlibris Canes Cosi Fan Tutte on 3,5aastane Teddy lapselaps, kelle isa on Austraaliast. Tema kõige väärtuslikumaks tiitliks peavad omanikud Euroopa dalmaatsia koerte t?empionaadil saadud juuniorvõitja tiitlit aastal 2001. 5-aastane Otto (Ottopojan Pataässä) on käinud kõige kaugema paigana näitusel Portugalis (t?empion), ta on näitusel käinud veel Amsterdamis ja Milanos, Bratislavast ja Soomest rääkimata. Kõik kolm koera on olnud järgemööda kuuel järjestikusel aastal parimad näitusel esinevad dalmaatsia koerad Eestis. Kaasomandis on koerakasvatajatel veel kaks noort pruunitäpilist koerakest. ?Näitusekoeri ei saa pidada, kui pole materiaalseid võimalusi, see nõuab kulutusi nagu peotants või ratsasport,? tõdeb perenaine.

Otto ja Tutti armastavad teineteist väga, magavad kõrvuti ja pesevad teineteise kõrvu, liigutavad isegi saba samas taktis. Vanimal koeral Teddyl on aga täiesti oma tuba. Kaks korda nädalas viiakse koeri Niitväljale põllu peale jooksma. Kruusi sõnul on kodus lihtsam pidada kahte koera kui ühte, sest nad mängivad ja tegutsevad koos. Teddy on läbinisti aus ja aristokraatlik, Otto võib natukene sööki näpata. Ka Tutti varastab mõnikord salaja köögist söögipoolist, avab perenaine kodust elu.

Perekond Kruusi isastel koertel on pesakondi nii Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal kui Soomes. Eestis on selle koeratõu enda jaoks avastanud inimesed erinevatelt aladelt: Hagi ?ein, Mart Kalm, Margus Metstak ja Liis Tappo.

Rõõmsameelseid ja väsimatuid dalmaatsia koeri võib ka jahil kasutada, kuid Eestis pole nad jahitõuna registreeritud. Seevastu Inglismaal ja USAs võib neid jahiretkedel kohata küll. USAs tehakse ka võistlusi, kus koer jookseb kuni 25 miili hobuse kõrval. See on Kruusi sõnul võimalik, kuna tõug on väga vastupidav ja tema ökonoomne jooks on traav.

Headele tõuomadustele vastava dalmaatsia koera täppide jaotus peaks olema harmooniline, näitustel pole hinnas koerad, kel on täpid palju kokku sulanud. Lisaks must-valgele värvusele on kuni 25% tõu esindajatest tumepruunide täppidega. ?Kutsikad on sündides üleni valged, ilma täppideta. Täpid hakkavad tulema alles viie- kuni seitsmepäevaselt, põhiline osa neist tuleb umbes kuu vanuselt, viimasena kujunevad välja sabatäpid,? selgitab Kruus. Dalmaatslastel võivad sündida mõnikord helesiniste silmadega pojad. Valgetel koertel on geen, mis kannab kaasas kurtust, seetõttu võib aeg-ajalt sündida kurte koeri.

Sellel koeratõul puudub täielikult aluskarv, kuid talvel võivad nad sellest hoolimata lume sees karata. Samas aga meeldib neile soojus ning seetõttu taluvad nad jällegi hästi kuumust. Täpilised koerad oskavad naeratada, paljastades omapärasel viisil oma hambad.

Dalmaatslased on üldiselt kõigesööjad, kuid peab teadma, et neil on kalduvus neerukivide tekkele, mis on tingitud organismi eripärast ning uriini teistlaadi koostisest. Seetõttu peavad nad piisavalt sageli väljas käima ning neile pole soovitav anda rasvast ega valgurikast toitu.

?Dalmaatslastel on kõrge valulävi, nad peaaegu ei tunneta valu. Ükskord jooksis Teddy okastraati, misjärel tehti talle ilma narkoosita seitse õmblust. Ta keeras lihtsalt pea kõrvale,? toob perenaine näite koeratõu iseärasusest.

Täpilised koerad häälitsevad Kruusi sõnul samuti eriliselt, kuna nende häälepaelad võimaldavad seda. ?Kord juhtusin nägema koerte lauluvõistlust, mille võitis dalmaatsia tõugu koer,? meenutab Jelena Kruus.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing