Aktsiiside arutelu toimugu ikka kaine peaga

V alitsus tahab kange alkoholi aktsiisimäära tõsta naaberriigi Soome survel ja meie oma riigieelarve suuremate tulude pärast. Tuleb selgeks vaielda, kas kiiruga vastu võetud otsus ei tee kokkuvõttes suuremat kahju kui senise alkoholipoliitika jätkamine.

Äripäev on vastu kavandatavale kange alkoholi aktsiisimäära tõstmisele ? eesmärgid, mida valitsus silmas peab, ei täitu.

Juba praegu ületavad Eesti kõigi alko-holigruppide aktsiisimäärad Euroopa Liidu miinimummäärasid. Soome ja Rootsiga võrreldes on meie alkoholiaktsiis tõepoolest kõrgem, kuid viiest ELi riigist oleme ise ees.

Näiteks Lätis on kange alkoholi aktsiis Viina Liidu andmeil 132 krooni liitrilt meie 145 vastu. Kui Eesti tõstab aktsiisi veel ? praeguse kava järgi 20%, 174 kroonini ?, algab hoogne viinaturism meie lõunapiiril.

1. maist saab Eestisse (näiteks Lätist) tuua kümme liitrit kanget alkoholi. Korrutades liitrid aktsiisimääraga, võib rahandusministeerium välja arvutada, palju lühinägelik poliitika eelarvet kärbib. Mis toimub Soome ja Eesti vahel, hakkab veelgi mastaapsemalt toimuma Eesti ja Läti vahel, sest vaja on vaid lühike trett üle maismaapiiri teha. Ehk sõidavad meie põhjanaabridki otse Lätti välja, millega hakkab Eesti kaotama osa oma turismituludest.

Eesti aktsiisilaekumised ei vähene üksnes avatud piiride tõttu. Kui aastal 1999 aktsiis veerandi võrra tõusis, siis tegelikud laekumised hoopis vähenesid veerandi võrra. Mis sinna vahele jääb ei ole raske arvata: salaviin, surrogaadid, puskariajamine. Kas seaduspära toimimist on veel kord vaja kontrollida?

Aktsiisimäära tõus koos kättesaadavuse tugeva piiramisega, mida Riigikogu praegu arutab, on oivaline kombinatsioon, aga kahjuks ainult salaärile, mitte rahvatervisele ega noorsoopoliitikale.

Peaminister Juhan Parts näebki kasu meie tervishoiupoliitikale. Kuid käskude-keeldudega või hinnatõusuga piiramisel pole siiani veel määratud õnnestuda.

Rahandusminister Taavi Veskimägi arvates aitab kõrgem aktsiis käivitada tulumaksureformi: otsene maks ma-dalamaks, kaudne maks kõrgemaks. Põhimõte on õige, aga õppigem 1999. aastast.

Paljudele meist võib tunduda, et viinapudeli hinna teoreetiliselt kuue-seitsmekroonine tõus koos käibemaksuga ei olegi suur, et selle raha ikka leiab. Kõik kindlasti ei leia ja asuvad otsima alternatiive, nii et võivad seaduslikud ostud asenduda ebaseaduslikega. Kange alkoholi aktsiisi tõus ei mõjutaks üksnes viina, vaid tõmbab kaasa ka liköörid, aperitiivid. Seega kallineksid paljud joogid.

Võib väita, et tavaline viin on suhteliselt odav, võrreldes muu alkoholiga, mistõttu kõrgem aktsiis viiks hinnad proportsiooni. Pole vist vaja silmi sulgeda, et hinnatundlikus tarbijagrupis konkureerib kange õlu edukalt tavalise viinaga. See ei tähenda üleskutset õlleaktsiisi tõstmisele.

Eriti groteskne on olukord veinidega, mille aktsiisi miinimummääraks on EL kehtestanud null kr, meie aga 10,4 kr liitrilt. Siin oleks langusruumi. Kodumaised puuvilja- ja marjaveinid läksid 1. mail samuti kallimaks, nende aktsiis võrdsustus importveiniga. See näitab, et alkoholiaktsiis on Eestis piisavalt kõrge, ka ELi mõistes, et jätta uus aktsiisitõus ära.

Autor: ÄP