Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Emotsionaalne intelligentsus mõjutab firmakultuuri

    Emotsionaalse intelligentsuse neli valdkonda on järgmised:
    - oma emotsioonide teadvustamine,- oma emotsioonide juhtimine,- emotsioonide äratundmine teistes,- suhtekorraldus.
    Esmapilgul tundub, et need valdkonnad avalduvad üksnes indiviidi tasandil, kuid samas võib neid valdkondi rakendada ka organisatsiooni tasandil.
    Mitmed organisatsioonikultuuri uurijad arvavad, et inimeste väärtused ja emotsionaalsed käitumisstiimulid on organisatsiooni toimimisel sama tähtsad või isegi tähtsamad kui ratsionaalsed organisatsiooni ülesehituse põhimõtted, mis sageli jätavad loovuse ja innovaatilisuse tagaplaanile. Organisatsioonikultuur on aga oma loomult emotsionaalne nähtus.
    Kõik see tõstab esile emotsionaalse intelligentsuse mõiste olulisust organisatsioonikultuuri kontekstis.
    Emotsionaalse intelligentsuse ja organisatsioonikultuuri vahelise seose selgitamiseks tuleb esmalt käsitleda indiviidi tasandit. Tänapäeva organisatsioonides tuleb rohkem tähelepanu pöörata just suhete aspektile ja vähendada formaalsete aspektide rõhuasetust. Organisatsioonikultuuri seisukohalt osutab suhete olulisus sellele, kuivõrd organisatsiooni liikmed toetavad teineteist tööalaste probleemide lahendamisel ning viitab otseselt inimestevahelistele suhetele.
    Kuivõrd efektiivsed või destruktiivsed on inimestevahelised suhted organisatsioonis, sõltub paljudest faktoritest. Suhete ebaefektiivsusele viitavad iseloomulikud tunnused võivad olla seotud konkreetsete inimeste eraelust tulenevate raskustega, ebapiisavate eneseväljendamis- ja kuulamisoskustega, ebaefektiivse eestvedamise ja järgimisega või pelgalt vahetu juhi sapiste märkustega.
    Just suhete loomise, säilitamise ja arendamise seisukohalt on emotsionaalse intelligentsuse jõud üheks määravamaks. Suhted organisatsioonis väljenduvad inimeste käitumises ja käitumismustrid on üheks organisatsioonikultuuri elemendiks.
    Organisatsioonikultuuri mõiste kerkis esile just seetõttu, et anda seletust, miks mõned ettevõtted on edukamad kui teised. Sama laadi küsimusele vastust otsides tuleb esile ka emotsionaalse intelligentsuse kontseptsioon: miks mõned inimesed on edukamad kui teised? Taoline võrdlus tekitab kohe terve rea küsimärke, mida kroonib üks oluline küsimus: kuivõrd ettevõtte töötajate kõrge emotsionaalse intelligentsuse tase tagab sobivamat organisatsioonikultuuri ja seega ettevõtte edukamat tegevust ärikeskkonnas?
    Miks mitte rakendada personali värbamisel akadeemilise intelligentsuse testi asemel hoopis emotsionaalse intelligentsuse testi? Miks mitte lülitada koolitusprogrammi emotsionaalset intelligentsust puudutavaid teemasid? Miks mitte pöörata suuremat tähelepanu sellistele eestvedamistegevustele nagu inspireerimine, motiveerimine ja innustamine? Ettevõtte edu pandiks on tema töötajate edu.
    Ühelt poolt on tegemist indiviidiga ja tema emotsionaalse intelligentsuse võimega ja teiselt poolt organisatsiooniga, kus see indiviid ennast tööalaselt realiseerib. Pole kahtlust, et pädevus neljas emotsionaalse intelligentsuse valdkonnas (oma emotsioonide teadvustamine, oma emotsioonide juhtimine, emotsioonide äratundmine teistes ja suhtekorraldus) annab töötajale eeliseid ja tõstab tööalast efektiivsust nii organisatsiooni eesmärgi ja tööalaste ülesannete täitmisel kui ka suhete tasandil.
    Oskus oma emotsioone teadvustada, neid juhtida, tunda empaatiat ja juhtida teiste emotsioone on ettevõtte eesmärgi saavutamiseks soovitavad eeldused (näiteks läbi enesemotivatsiooni, optimismi, tõhususe ja efektiivsuse) ning samuti on need vajalikud suhete ülalhoidmise ja arendamise puhul.
    Kuidas siis avaldub emotsionaalne intelligentsus organisatsiooni tasandil? David Goleman oma raamatus ?Töö emotsionaalse intelligentsusega? esitab uue mõiste: emotsionaalselt intelligentne organisatsioon. Ilmselt kõige tugevam argument emotsionaalse intelligentsuse majanduslikust kasust organisatsioonidele peitub uurimustulemustes, milles olid välja toodud järgmised töötajate juhtimise põhimõtted, mille abil iseloomustatakse mitte inimesi, vaid organisatsioone:
    - tasakaal ettevõtte eesmärkide inimliku ja finantskülje vahel,- organisatsiooni pühendumine põhistrateegiale,- initsiatiiv tulemuslikkuse parandamise ergutamiseks,- avatud kommunikatsioon ja usaldusväärsete suhete loomine kõigi asjaosalistega,- konkurentsieelist andvate sisemiste ja välimiste sidemete loomine,- koostöö, toetus ja ressursside jagamine,- innovaatilisus, riskide võtmine, ühine õppimine,- kirg ennast konkurentsivõitluses proovile panna ja pidevalt paremaid tulemusi saavutada.
    Emotsionaalne intelligentsus on seotud organisatsioonikultuuri mõistega kahe tasandi kaudu (vaata joonist).
    Esmalt, emotsionaalne intelligentsus avaldub indiviidi tasandil väärtuste, käitumismallide, hoiakute ja muude tegurite kaudu, mis on ka organisatsioonikultuuri sisendiks. Organisatsioonikultuur mõjutab kogu organisatsiooni käitumist. Teiselt poolt, emotsionaalse intelligentsuse valdkonnad avalduvad otse organisatsiooni tasandil, pisut modifitseeritud moel.
    Näiteks teadvustamise valdkond võiks organisatsiooni tasandil tähendada seda määra, kuivõrd organisatsiooni liikmed teadvustavad organisatsiooni missiooni, visiooni ja eesmärke. q
    Autor: Elina Tolmats
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.