Ettevõtted peavad kasumit töötajatega jagama

Des Dearlove 31. mai 2004, 00:00

Oma raamatu ?Elav ettevõte? ilmumise järel olen suurema osa ajast pühendanud ühele teemale, mida on raamatus ka käsitletud. See teema puudutab ettevõtluses kasutatavaid ressursse. Teame, et iga ettevõtte eesmärgiks on toota selliseid kaupu ja teenuseid, mille eest tarbijad oleksid nõus maksma raha. Nende kaupade ja teenuste tootmiseks kasutavad ettevõtted kolme ressurssi ? maad, kapitali ja tööjõudu.

Raamatus ?Elav ettevõte? ma kirjutasin, et need kolm ressurssi on alati olnud erineva kaaluga. Lääne-Euroopa varajases majanduslikus arengus oli periood, kus muude ressursside hulgas domineerisid maa ja loodusvarad. Sellele järgnes periood, kus kõige tähtsam ressurss oli kapital.

Minu hüpotees ongi see, et oleme jõudmas uude ajajärku, kus hakkab domineerima tööjõud ehk lihtsalt inimesed. Kui see hüpotees vastab tõele, võib sellel olla ettevõtete jaoks äärmiselt kaugeleulatuv mõju.

Jah, mõisted on tähtsad. Ma arvan, et on aeg hakata muutma ärimaailmas kasutatavaid mõisteid, sest see keel on pärit kapitalistlikust arenguperioodist.

Me räägime ka praegu inimkapitalist, ehkki minu arvates on tegemist väga ebaõnnestunud mõistega.

Jättes aga lingvistika kõrvale, võib siiski väita, et tööjõud on praeguseks oma tähtsuselt kapitalist möödunud ning muutunud kõige tähtsamaks tootmisressursiks. See protsess on toimunud kahe peamise arengu kaudu.

Esiteks, turumajanduses on toimunud tohutu materiaalsete väärtuste loomine, millega on kaasnenud väga kõrge säästmise ja hoiustamise tase. See on tekitanud olukorra, kus maailmas ei ole mitte raha puudus, vaid raha ülepakkumine. See tähendab, et ettevõtted ei ole enam pankade pärisorjad ja võivad vabalt valida kapitali allikat. Samamoodi nagu ka tooraine ? olgu selleks kas rauamaak või nisu ? ei olnud ühel hetkel enam kõige olulisem tootmisressurss, ei ole selleks enam ka raha.

Teine areng on see, et industriaalühiskonnas hakati tööjõudu järk-järgult asendama rahaga. Töötajate asemele osteti ettevõtetesse automatiseeritud tootmisseadmeid ja roboteid, mis andis võimaluse saada kokkuhoidu tööjõukulude vähendamise kaudu.

Mulle tundub, et oleme nüüd jõudnud sellisesse punkti, kus töötajaid ei ole enam võimalik masinate ega arvutitega asendada. Levib arusaamine, et arvutid võivad aidata töötajatel teha oma tööd ja olla efektiivsemad, kuid nad ei suuda inimest asendada.

Seega on inimesest saanud kaupade ja teenuste tootmisel kõige olulisem tootmisressurss. See peab paika ka sellistes kapitalimahukates tööstusharudes nagu autotootmine.

Autotööstuses on edukas see, kes laseb välja auto, mis tarbijatele rohkem meeldib. Siin on tegemist puhtalt inimtalendi ja geniaalsusega, mitte arvutitega.

Jah, ja see protsess jätkub. Üks teema, mida ma viimased viis aastat olen uurinud, on see, et miks nad niimoodi teevad.

Minu arvates on siin tekkinud olukord, kus me kasutame ettevõtlusest rääkimisel ikka samu termineid, mis tekkisid varakapitalistlikus ühiskonnas, kuid unustame, et moodsas äris on otsustavaks eduteguriks just inimene.

Kohe kui keegi mainib sellist sõna nagu inimkapital, hakatakse automaatselt mõtlema kapitalitulust ja kapitalikuludest. Samuti mõeldakse efektiivsusest kui juhtimisalase edukuse mõõdupuust.

Kuidas Te iseloomustaksite uusi reegleid, mis on edukaks juhtimiseks vajalikud?

Näiteks meediatööstus on 100protsendiliselt inimesepõhine valdkond. See on ennekõike loov tegevus, kus kapitali efektiivsus etendab vaid väikest rolli. Meediaettevõtte toodang on hea artikkel, saade või raamat, mida tarbijad tahavad osta. Kapitali kasutamise efektiivsuse asemel tuleb rääkida inimeste loovusest ja tegevuse tõhususest. Niipea, kui me kasutame valesid termineid, hakkame me automaatselt vales suunas mõtlema.

Võib väita, et ettevõte, kus müügitulu ja kaupade ja teenuste tootmine põhineb inimeste tööl ja loovusel, on eluskooslus, mis kuulub tema liikmetele. On põhjust väita, et suurem osa ettevõtte kasumist tuleks jaotada laiali töötajate, mitte aktsionäride vahel.

Võtame näiteks Hollywoodi ja nn 20-miljoni-dollari näitlejate klubi. Mängufilmide kvaliteet ei sõltu filmikompaniidest, vaid inimestest, kes filme teevad ehk re?issöst, stsenaristist, operaatorist ja nälejatest. Tippnälejate hinnaks ongi kujunenud 20 miljonit dollarit filmi pealt, mis on tasu nende andekuse eest, mida filmikompaniid on valmis maksma.

Või võtame näiteks jalgpallurid ja nendele klubi poolt makstavad miljonipalgad. Klubi tulemus sõltub täiel määral väljakul olevate mängijate andekusest ja töökusest. Samas on palju jalgpalliklubisid muudetud äriettevõteteks ja neid juhitakse eesmärgiga toota aktsionäridele maksimaalset kasumit.

Seega on palju valdkondi, kus inimeste tööd küll hinnatakse, kuid samas püütakse peale suruda endist mõtlemist.

Absoluutselt. Mõelge, mis juhtuks, kui kapital ei oleks enam jumal, vaid üks paljudest toorainetest. Wall Streeti ja London City finantshaid ja börsimaaklerid muutuksid päevapealt Jupiteridest härgadeks. Vaja oleks peale kaubabörside luua ka kapitalibörs, kust raha vajavad ettevõtted saaksid valida endale kõige parema lahenduse. Raha muutuks samasuguseks kaubaks nagu näiteks toornafta.

Raamatus ?Elav ettevõte? rääkisin ma ettevõtete iseloomust. Minu küsimus oli järgmine: kui me lähtume sellest, et ettevõtted on elusorganismid, siis kas me ei peaks neid teistmoodi juhtima? Olen nüüd veendunud, et üsna varsti saame me öelda, et ettevõtted on sama elavad nagu sina ja mina ja nagu kõik rakud meie kehas.

Esiteks tuleb aru saada sellest, et ettevõtted ei ole ainult masinad ja hooned, vaid et nende kõige olulisem osa on inimesed.

Kogu süsteem on üles ehitatud nagu matrjo?ka: algtasemel on inimene, kaks inimest koos moodustavad rühma; rühmad koos moodustavad ettevõtte; ettevõtted koos moodustavad rahvusriigi ja kõik kokku ongi elus süsteem. Ka perekond on selle süsteemi üks osa. Kui lähtuda sellisest mõtlemisest, siis järgmiseks tuleks kokku leppida ka uutes mõistetes.

Kui lähtuda sellest, et ettevõtted on nagu elusorganismid, siis tuleb meil muuta ka oma tegevuse eesmärke. Elusorganismide eesmärgiks ei ole maksimeerida tulu aktsionäridele. Nende eksistentsi eesmärgiks on ellujäämine ja oma üksikute osade tugevdamine, sest selle abil suurendavad nad kogu organismi tugevust. q

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing