Maksusummat saab määrata hindamise teel

Erki Kergandberg 31. mai 2004, 00:00

Eesti maksukohustuslane on harjunud, et üldjuhul lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase deklaratsioonist, raamatupidamisarvestusest ja muust tema peetud arvestusest oma tegevuse kohta. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid.

Samas võib ette tulla olukordi, kus maksuhalduril on alust maksukohustuslase edastatud andmete paikapidavuses kahelda, kuid puuduvad võimalused täiendavate ning otseste tõendite kogumiseks.

Näiteks ümbrikupalkade maksmise tõendamisel on haldur sageli olukorras, kus töötajale makstud tegeliku palga suurust ei ole võimalik kindlaks teha (puuduvad dokumentaalsed tõendid, töötajate ütlused pole usaldusväärsed).

Välistada ei saa olukordi, kus halduri poolt maksukohustuslase võimaliku maksukohustuse kontrollimine muutub võimatuks mitte seoses maksukohustuslase seaduserikkumisega, vaid näiteks tema raamatupidamisdokumentide hävimisega tulekahjus. Ka sel juhul puudub halduril võimalus kasutada tavapäraseid vahendeid.

See ei tähenda, et halduril poleks teisi võimalusi maksukohustuslase kontrollimiseks ja maksusumma määramiseks. Maksukorralduse seaduse järgi võib haldur tuvastada tasumisele kuuluva summa määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, ebausaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega pole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada.

Hindamisel tugineb haldur asjas kogutud andmetele, maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või võrdlusele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega. Haldur võib hindamisel kasutada erinevaid meetodeid. Näiteks võrdlusmeetod seisneb maksumaksja erinevatel maksustamisperioodide majandustegevuse näitajate võrdlemises. Analoogiameetod seisneb maksumaksja võrdlemises sarnaste maksumaksjatega.

Haldur võib kasutada erinevaid meetodeid koos või neid omavahel kombineerides. Näiteks võib lisaks kasutada majandusmudelite meetodit, kus maksusumma määramisel võetakse aluseks äriühingu majandustegevuse tüüp, koht, kasutatavad seadmed, kulud, kommunaalmaksed, klientide arv, keskmine käive jne.

Ümbrikupalkadega seonduvalt tähendavad need meetodid näiteks seda, et haldur saab kontrollitava isiku suhtes võtta aluseks analoogses valdkonnas tegutsevate teiste äriühingute makstavad töötasud ja väita, et kontrollitava isiku töötajatele makstav töötasu pidi olema võrdne teiste analoogses valdkonnas tegutsevate äriühingute makstud töötasudega.

Füüsiliste isikute puhul võib haldur kasutada kontrollimisel puhastulumeetodit: püüda välja selgitada maksukohustuslase vara väärtus, tema pereliikmete kulud, mittemaksustatavad tulud ja rahalised kohustused, millest kogumis lahutatakse deklareeritud tulu ning vahet arvestatakse isiku maksustamisele kuuluva tuluna.

Maksusumma määramine halduri poolt hindamise teel ei välista maksukohustuslase en-da aktiivset tegevust maksume-netluses ning iseseisvalt analoogsete meetodite kasutamist ja analüüsimist eesmärgiga tõendada tegeliku maksukohustuse suurust. Maksukohustuslane ei peaks jääma ootama võimalikku maksuotsust, et alles kohtus hakata hindamise teel arvutatud maksusummale vastu vaidlema.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:29
Otsi:

Ava täpsem otsing