Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Praktikandid ehmatavad ettevõtjaid kõrge palga ja soodustuste nõudega

Merike Lees 31. mai 2004, 00:00

Eesti Põllumajandusülikooli karjääriteenistuse veebilehel ehitusjuht-praktikanti otsiv AS Tanel on oma praktikakuulutusele 25 päeva jooksul saanud ühe vastuse, milles Tallinna Tehnikaülikooli kolmanda kursuse tudeng nõudis autot, mobiiltelefoni ja kaks korda suuremat palka, kui ettevõte oli plaaninud maksta.

?Töödejuhatajal on olemas autod, bussid ja mobiilid, kuid sellist palka saab maksta vaid inimesele, kes on end näidanud,? tõdes ASi Tanel personalitöötaja Marika Kaur.

AS Tanel pakuks praktikandile oluliselt kõrgemat palka, kuid mitte üle poole põhikohaga projektijuhi palgast.

?Me peame inimese võimeid ja oskusi enne ikka nägema, sest võibolla saame endale kolmeks kuuks ühe hoolealuse kantseldada, kes toob meile hoopis tööd juurde,? selgitas Kaur.

Kauri sõnul on neil kutsekoolidega sõlmitud praktikaleping, mis näeb praktikandile ette vähemalt miinimumpalga, kuid kõik sotsiaalsed garantiid jäävad kooli kanda. Tudeng ei vastuta ehitusel mitte millegi eest, tema on vaid käealune, kes ei saa iseseisvaid otsuseid vastu võtta. Tööjuhi ülesannetes on tal ehitusel siiski õigus kontrollida ja juhendada töölisi, selgitas Kaur praktikandi õigusi ja kohustusi.

Finantsinspektsioon pakub igal aastal välja kindlatel teemadel praktikatööd, millel on asutuse jaoks praktiline väärtus ja mida saab hiljem kasutada. Praktikandid võetakse tööle praktikalepingu alusel ja see on sisuliselt sama kui tähtajaline tööleping.

Töö tegemise eest makstakse praktikandile tasu, kuid tasu suurust ei soovinud finantsinspektsiooni juhatuse liige Angelika Koha avalikustada. ?Kui mina oleksin tudeng, siis ma väärtustaksin pigem seda kogemust, mille praktikatööd tehes saan kui palka,? märkis Koha.

Iga praktikant saab finantsinspektsioonis juhendaja, kes toetab praktikanti, et praktikatöö vastaks ootustele. Kuna tegemist on juhendaja jaoks lisatööga, on see motiveeritud, kas siis rahaliselt või muul moel, sõnas Koha.

Ettevõte, kel ei ole kooliga praktikalepingut, saab praktikanti tööle võtta, vormistades talle töövõtulepingu ning väljastades pärast praktika lõppemist praktikandile firmajuhi allkirjaga praktikaaruande. Nii kavatseb toimida patendibüroo Käosaar & Co Tallinna büroo juht Kalev Käosaar, kes leidis praktikandi sekretäri kohale Tartu Ülikooli karjääriteenistuse vahendusel.

Käosaar paneb praktikandi kohe täie vastutusega tööle, jättes ta vajadusel paariks tunniks üksipäini büroosse firmat esindama, ega pea vajalikuks talle juhendaja määramist. ?Ta sai mõne tunniga üldasjad selgeks, edaspidi tekkivaid küsimusi aga lahendame jooksvalt,? selgitas Käosaar. ?Usun, et üldsekretäri tööga saab ta hakkama küll.?

Käosaare sõnul ei olnud sekretärikohale kandideerinud tudengid väga nõudlikud ? osa 20?30 kandidaadist oleks tulnud ka miinimumpalga eest, kuid patendibüroos on miinimumpalka maksta piinlik, nentis Käosaar, kes maksab praktikandile 4000?5000 krooni kuus.

Käosaare sõnul käib praktikandi palkamine üllatavalt lihtsalt ning on ka soodsam kui renditöötaja kasutamine. ?Kvaliteedis me kindlasti ei kaota,? kinnitas Käosaar.

Ülikoolide karjääriteenistuste kaudu saavad tööandjad viia tasuta infot oma töötamise ja praktikavõimaluste kohta tudengiteni.

Tööandjal on lihtne oma tööpakkumist karjäärikeskusesse saata, selleks piisab vaid telefonikõnest, e-kirjast või internetilehel oleva vormi täitmisest, selgitas Tartu Ülikooli karjääriteenistuse spetsialist Margit Tago. Karjääriteenistusele saadetud pakkumine pannakse üles karjääriteenistuse veebilehele ning teaduskondade seinalehtedesse.

TTÜ karjääriteenistuse peaspetsialisti Carol Merzini sõnul on selleks suveks tudengid oma plaanid juba ära teinud ja praktikante on tööandjatel juba hilja otsida. Tago soovitas siiski huvilistel veel oma tööpakkumisi saata, kuna praegu on alles sess.

Praktikalepinguid sõlmivad ettevõtetega teaduskonnad, karjäärikeskused vahendavad vaid infot. Praktikanõuded sõltuvad erialade õppekavadest. Üldisi nõudeid tööandjale pole ja see, kas praktikandile makstakse või mitte, sõltub tööandjast. Nii ütlevad mõned tööandjad, et nende juures olla auasi töötada ja vaid paremaid tasustatavat, rääkis Tago.

Merzini sõnul on Eestis kombeks praktikat tasustada. ?Elu seab oma nõudmised ja tudengitel on seda lihtsalt vaja,? märkis Merzin. ?Enamik ettevõtjaid arvestab sellega.?

  • Karin Vahtra, Heli Raidve Tööõigusebüroo jurist:
    Poolte kokkuleppel võib praktika läbiviimine toimuda kas tasuta või töölepingu alusel tasu eest.

Kui praktikant on n-ö õpipoisi rollis ja reaalselt tööd ei tee, võivad pooled kokku leppida ? soovitavalt kirjalikult ?, et praktika eest tasu ei maksta. Palju sõltub ka õpitavast ametist, näiteks juuratudeng, kes käib kaasas istungitel kohtumenetlust jälgimas, ise reaalset tööd ei tee ja ilma vastava kvalifikatsioonita kliente esindada ei saa, seega ei ole mõistlik praktika eest tasuda.

Kui õpitav amet võimaldab praktika raames ka reaalselt tööd teha (näiteks ettekandja), võib sõlmida töölepingu.

Töölepingu puhul tuleb arvestada miinimumpalgaga ja ? juhul kui praktikant on alaealine ? töölepingu seaduses ja töö- ja puhkeaja seaduses ettenähtud piirangutega alaealiste töötamisele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:29
Otsi:

Ava täpsem otsing