Tallinna kesklinna uued ja vanad korterid samas hinnas

Enn Tosso 31. mai 2004, 00:00

Kui Tallinna kesklinnas on keskmine ruutmeetrihind 16 000 krooni, siis arendajad pakuvad võrreldava ruutmeetrihinnaga ka uusi kortereid kesklinnas. Vanasse majja korterit ostes tuleb aga arvestada lisakuludega, mida kogub ühistu maja renoveerimiseks ning kehvema elukvaliteediga, mis tuleneb maja üldisest viletsamast olukorrast.

Võtame võrdluseks kaks pakkumises olevat korterit Tallinna südalinnas kõige hinnatumas piirkonnas väljaspool vanalinna. Hinnanguliselt kõige ihaldatum tänav Tallinnas väljaspool vanalinna on Roosikrantsi, kus pakutakse paar aastat tagasi valminud majas 94ruutmeetrist korterit 1,85 miljoni krooni eest. Samas,Kentmanni tänaval, mis on võrreldav Roosikrantsi tänavaga, pakutakse 100ruutmeetrist renoveeritud korterit vanas majas hinnaga 2,1 miljonit krooni. Seega on uue ja vana korteri hind samas suurusjärgus.

Ajaloolise miljööväärtusega korterit uuele eelistavatel inimestel on üsna suur valik. 30ndatel või 50ndatel aastatel ehitatud majades on üsna suur pakkumine.

Kui aga rahalised võimalused lubavad, eelistatakse pigem juba vanalinnakorterit, mille miljööväärtus on oluliselt kõrgem.

  • Katja Kesselman, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler

Tegeledes vanalinna projektiga, olen tihti kuulnud oma klientidelt küsimust, kes siis on vanalinnakorterite ostjad ja kui palju on ostjate hulgas välismaalastest kliente. See küsimus viis mind mõtteni proovida teha statilistisi järeldusi ühest konkreetsest vanalinna projektist. Arvan, et oleks huvitav teada, kelle kätte meie ainulaadne ja unikaalne kinnisvara liigub.

Analüüsitav projekt on 49 korterist koosnev ehitatav korterelamu vanalinnas Pikal tänaval, kus oleme hetkeseisuga realiseerinud 33 korterit. Meie kaasmaalased on ostnud 17 korterit, nendest umbes 75% elamiseks ja 25% investeeringuna. Väga suure osa moodustavad naabrid üle lahe Soomest, kes on ostnud 12 korterit. Suur osa nendest plaanib kasutada korterit alternatiivkoduna. Samuti saavad endale tulevased elanikud naabriteks ühe Venemaa, ühe Belgia, ühe Inglismaa ja ühe Prantsusmaa kodaniku. Nagu näha, on seltskond igati värviline, aga ka väga väärikas.

Suurem jagu kortereid kuulub siiski Eesti kodanikele, kellel on võimalus ja tahe rajada endale kodu vanalinnas, Tallinna unikaalses piirkonnas, tunda osa ajastute järjepidevusest, ärgata koos kirikukellaga ja nautida keskkonda, kus minevik ja tulevik on lahutamatult seotud.

Kurb tõdeda, aga eestlaste ülekaal on siiski väga napp. Välismaalastest ostjad oskavad selle paikkonna arhitektuuri- ja ajalooväärtuslikku eripära hinnata, eriti soomlased, kellel midagi analoogset ei ole.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:29
Otsi:

Ava täpsem otsing