Viljandimaal jätkub hinnatõus

Ülle Tamm 31. mai 2004, 00:00

Eluasemelaenude tingimused on jätkuvalt soodsad ning inimeste ootused tuleviku suhtes positiivsed, mistõttu kinnisvaraturu aktiivsus Viljandimaal püsib kõrgel.

Kõige likviidsemad on ühe- kuni kolmetoalised korterid Viljandi linnas ja selle lähiasulates ning kuni 200 000 krooni maksvad maamajad-talud.

Kinnisvaraturg on püsinud aktiivsena terve 2004. aasta alguspoole ning kevade saabumisega võis tunnetada nõudluse kasvu ning turu elavnemist. Soojemate ilmade saabumisega hakatakse aina rohkem huvi tundma võimalike suvekodude ning hoonestamata kruntide vastu. Kui eelmisel kevadel võis maakodu leida ka 100 000 krooniga, siis tänavu algavad hinnad valdavalt 150 000 kroonist.

Kui aastatel 2001?2003 kerkisid korterite hinnad Viljandis 20?40% aastas, siis 2004. aastaks pole kasv pidurdunud ? aasta algusega võrreldes on kahetoaliste korterite hinnad kerkinud umbes 25%. 2003. aasta lõpus oli kahetoaliste mugavustega korterite hind keskeltläbi 200 000 krooni, vähem kui kuue kuuga on lisandunud 50 000 krooni, mis teeb lõpphinnaks 250 000 krooni.

Viljandi linna kõige hinnatumaks piirkonnaks on Männimäe järvepoolne osa, mille eelisteks on heas seisukorras hooldatud uuemad korterelamud, ilus loodusümbrus ning paljudest korteritest avanev vaade järvele. Ühetoalised korterid maksavad Männimäel olenevalt seisukorrast 150 000 kuni 180 000 krooni, kahetoaliste hinnad algavad 220 000 ning võivad ulatuta kuni 270 000 kroonini, kolme- ja enamatoalised maksavad 280 000 ja rohkem.

Umbes sarnane on hinnatase ka Viljandi kesklinnas, kus lähevad hästi kaubaks ahiküttega elamispinnad. Kuna tihtipeale on tegemist puumajadega, siis on hinna kujunemisel olulise tähtsusega maja üldine seisukord ja tehtud remonttööd. Remonti vajava ahiküttega ühetoalise võib osta 100 000 krooni eest, samas võidakse sama suure remonditud elamise eest küsida pea kaks korda rohkem.

Kõige soodsama hinnaga elamise võib leida Kantrekülast, kus paljud majad on vanad ja amortiseerunud. Miinuseks on ka korterite halb planeering.

Remonti vajavate eramute hinnad algavad Viljandis 600 000 kroonist. Kaasaegsete ühepereelamute ja ridaelamubokside hinnad jäävad 1?1,5 miljoni krooni vahemikku. Eelistatud asukohtadeks on Viljandi järve äärsed alad, Peetrimõisa ja Uueveski.

Viljandi kohalikul firmal Markee Kinnisvaral on käsil eksklusiivne korterelamuprojekt Väiksel tänaval, kus iga korteri juurde kuulub avar 20 m2 suurune rõdu vaatega järvele. Korterite müügihinnad on Viljandi kohta küllaltki kõrged, ühetoaline 39,5ruutmeetrine korter maksab 460 000 kr.

una Viljandi linnas on müügipakkumiste arv piiratud ning hinnatase viimastel aastatel oluliselt tõusnud, siis liiguvad kliendid lähiasulatesse soodsamat ja suuremat pinda otsima.

Viljandi külje all, kahe kilomeetri kaugusel asuvas Viiratsi alevis on hinnatase umbes 30 000 krooni madalam kui Viljandis: ühetoaline mugavustega korter maksab umbes 80 000 krooni, kahe- ja kolmetoaliste hinnad jäävad 150 000?200 000 krooni vahele.

Veel on Viljandi-lähedased populaarsed asulad Päri ja Ramsi, sealne hinnatase on kohati ligi kaks korda soodsam ning korterite hinnad algavad 60 000 kroonist.

Tänu ilusale loodusele ja soodsamale hinnatasemele on Viljandimaa populaarne suvituspiirkond.

Elamiskõlbliku talumaja võib maakonna äärealadel leida 150 000 krooniga, Viljandi linna lähedastes valdades algavad hinnad 200 000 kroonist. Kuna paljud kliendid tulevad Tallinnast, Pärnust ja Tartust, siis on ka hinnad vastavad.

Kliendid eelistavad Viljandi linnast põhja poole jäävaid alasid ning suuremate magistraalide läheduses paiknevaid objekte. Hea juurdepääs on oluliseks eeliseks.

Samas ei tohiks maja ka päris maantee äärde jääda, privaatsus ja rahu on see, mida Viljandimaale kinnisvara soetajad otsivad.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:29
Otsi:

Ava täpsem otsing