Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnasildile tuleb rohkem numbreid
Õigemini peaks tarbijakaitseseadusest tulenevalt teave eelpakendatud kauba ühikuhinna kohta ? olgu see siis ühe kilogrammi, liitri või meetri hind ? olema juba praegu lisatud toote müügihinnale, kuid majandusministri antud üleminekuaeg lubab kaupmeestel pühendada uuenduse sisseviimisele veel kaheksa kuud.
Tallinna Kaubamaja direktori Kati Kusmini sõnul üritab kaubamaja kõigi kaupade hinnasiltidele sügiseks ühikuhinna peale panna, seni on kilo- ja liitrihind ära näidatud peamiselt toiduosakonnas müüdavatel kaupadel. See eeldab infosüsteemi ja hinnasiltide ümbertegemist: ?Iga artikli tootekaardile tuleb sisestada uus info, sortimendis on sadu tuhandeid tooteid ja tegemist käsitsi tehtava tööga.?
Hea uudis on see, et erinevalt toidukaubast on võimalik jätta ühikuhind näitamata tööstuskauba puhul, kui kaupa pakutakse mahuga alla 50 milliliitri või kaaluga alla 50 grammi. Seega pole ilutoodete müüjal vaja hakata huulepulgale märkima kilohinda ja küünelakile liitrihinda. Algne seaduse versioon nägi seda küll ette.
Citymarketi juht Riho Maurer lausus, et keti poodides on juba enamikul kaupadel ära toodud ka ühikuhind. Alati ei pruugi see küll olla õigustatud, tõdes ta, aga ?lihtsalt parem on ära teha.? ?Võib ju tunduda kummaline, et mähkmepakil peab olema näidatud ühe mähkme hind ning kuuest paberirullist koosneval WC-paberil ühe rulli hind,? ütles Maurer.
Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Marje Kokk ütles, et ühikuhinda tuleb näidata seetõttu, et tarbija tahab võrrelda eri tootjate hindu. Näiteks kui poes on sepikuid 10?12 nimetust, üks on 350 grammi, teine 400 grammi ja kolmas hoopis 600 grammi, siis kilohinna näitamisega saab tarbija valida endale soodsama toote, lisas ta. Konkreetse toote eelistajail samas säärane võrdlusvajadus muidugi puudub.
Kokk viitas samuti eri kaalus ja hinnas olevatele kohukestele ? viimane ilmselt ongi üks esimesi kaubagruppe, kus toote kaal hakkas paari aasta eest vaikselt tarbijale tuntud-teatud 50 grammist allapoole liikuma, kohukese hind seejuures mitte.
Kokk lausus, et ?väikeste vidinate? müügil ei taha kaupmehed küll ühiku hinda sildil näidata, kuid midagi teha ei ole ? seega tuleb kuue- või kümnegrammiste vürtsipakikeste juurde lisada ka kilohind. Kas sel ikka on mõtet? Tarbijakaitse hinnangul on, tootjaid ju palju ja arusaadav hind on üheks valikukriteeriumiks.
Erinevalt näiteks T?ehhist, kus vähem kui 400 ruutmeetri suuruse pinnaga kaupluse pidajalt ei nõuta kaubal müügihinna kõrval ühikuhinna näitamist, Eestis Koka sõnul sedalaadi erandeid tegema ei hakata.