Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Vene pangandus alles arenemata

Sirje Rank 01. juuni 2004, 00:00

Nii arvasid näiteks Soome pangad, keda ajaleht Taloussanomat läinud nädalal küsitles ning kellest ükski ei plaaninud lähiajal Vene turule minekut ega tegevuse laiendamist. ?Soome pangad on ju ka väikesed ning vähem riskivalmis,? ütles lehele OKO Panga Peterburi esinduse juht Kari Tolvanen.

Ettevaatlikku hoiakut väljendas ka turukapitalisatsioonilt suurim Euroopa pank HSBC. ?Väga raske on ignoreerida 140 miljoni elanikuga kiire kasvuga majandusruumi, kuid praegu pole veel õige aeg,? ütles HSBC Venemaa piirkonna eest vastutav Richard Tickner agentuurile Bloomberg. Küll aga plaanib HSBC Venemaal teenindada rikkaid erakliente ja avada Moskvas esinduse ? ajakirja Fortune andmeil on Venemaast rohkem miljardäre vaid USAs ja Saksamaal. Suuna privaatpangandusele on Venemaal võtnud ka UBS ja Deutsche Bank.

Hansapank, mis kavandab Moskvas harukontori avamist 2005. aastal ning edaspidi ka Peterburis ja Kaliningradis, teeb esmalt panuse olemasolevale kliendibaasile, ütles intervjuus Bloombergile Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt.

Jaepanganduse teenuseid plaanib laiendada USA Citigroup, mis tahab suvel Moskva kontoritele lisaks avada esimese jaepangandusharu Peterburis.

Suurima kasvupotentsiaaliga on analüütikute hinnangul Venemaal just jaepangandus ja laenud väikestele ja keskmise suurusega firmadele, kuna seni oli pankade põhihuvi olnud suurfirmadel. Neist saab enamik välisturgudel laenu juba omal käel.

Eraisikute laenud küündisid aga Venemaa keskpanga andmeil 2003. a lõpus vaid 10 miljardi dollarini ehk 2%ni SKTst. Euroopa Liidu vanades liikmesriikides on sama näitaja 50% ning uutes liikmesriikides keskmiselt 10%. Koos palkade tõusuga ? esimeses kvartalis 14% ? kasvab tarbimine ning autolaenude järel ennustatakse Venemaal järgmisena buumi eluasemelaenudes.

Samas ei kasuta ligi 40% Venemaa elanikkonnast veel üldse pangateenuseid. Palka ja arveid makstakse sularahas ning hinnanguliselt on ligi 80 miljardit dollarit hoiustena sukasääres. Põhjuseks on 90. aastate hüperinflatsioonist ja 1998. aasta finantskriisist jäänud usaldamatus pankade vastu. Samuti hoiusekaitse puudumine, mida on pakkunud vaid riigi kontrolli all olev Sberbank. Läinud aasta lõpul vastu võetud seadusega on ette nähtud hoiusekindlustuse fondi loomine, millega on tagatud hoiused kuni 20 000 rubla ehk 690 dollari väärtuses.

Uue seadusega tõsteti ka pankade omakapitali suuruse nõuet. Kui seni piisas panga asutamiseks 1,2 miljonist dollarist, siis uue seaduse järgi peab omakapital olema vähemalt 6,1 miljonit dollarit. Iga neljas pank Venemaal praegu seda nõuet ei täida ? üleminekuks on aega 2007. aastani. Kokku on Venemaal umbes 1300 panka.

Pangandussektori puudulikke reforme heitis Venemaale hiljuti ette ka reitinguagentuur S&P. Agentuuri riigireitingute osakonna juhi Konrad Reussi sõnul on see üks peamisi põhjusi, miks Venemaale ei saa anda investeerimisjärgu reitingut.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing