Igale riskile leidub sobilik kindlustus

Evelin Soots 02. juuni 2004, 00:00

Osa ehitusega kaasnevaid riske on võimalik kindlustada. Õnneks pole suured õnnetused sagedased, aga väiksemate tagasilöökide eest ei ole me keegi kaitstud.

Tavaliselt vastutab ehitusperioodil ehitatava objekti heaolu ja säilimise eest selle ehitaja. Kuid iga ehituse tellija peaks olema nii ettenägelik, et nõuda koos ehituslepingu sõlmimisega ka kindlustuslepingu olemasolu. Kahju korral võib juhtuda, et ehitajal puuduvad õnnetuse likvideerimiseks rahalised vahendid.

Ehituse kindlustamiseks on kindlustusseltsidel pakkuda just selleks otstarbeks ettenähtud toodet ? ehituse koguriskikindlustus ehk CAR (Contractors All Risks).

Koguriskikindlustus hõlmab nii tavapäraseid kindlustatavaid riske, nagu tulekahju, loodusõnnetus, veeavarii, vandalism, murdvargus, kui ka muid ettenägematuid ehitustööde käigus juhtuvaid õnnetusi. Lisaks ehitatava objekti kindlustusele pakutakse ka erinevaid lisakaitseid. Näiteks saab kindlustada ehitusobjektil olevaid ehitusmasinaid ning ehitustegevusest tekkivaid kahjusid kolmandatele isikutele. Ehituse käigus kõige enam esinevaks kahjujuhtumiks on masinate ja materjalide vargus.

Kuid suurimad kahjud võivad tekkida ehitaja tegemata tööst, halvast materjalist, projekti puudulikkuse või vigade tõttu. Tihti on aga probleeme pärast ehitusperioodi lõppu ja garantiiajal tekkinud kahjudega, nagu katuste läbijooks ja sellest tingitud siseviimistluse kahjustumine, kanalisatsioonisüsteemidest tekkinud avariid.

Lisaks ehitusperioodile võib ehituse koguriskikindlustuse kindlustuskaitse kehtida ka garantiiperioodil ? see tähendab pärast ehituse valmimist ja üleandmist tellijale. Sellisel juhul on kaitse juba kitsam ning hüvitatakse vastavalt lepingule kas kahjusid, mis tekkisid ehitaja poolt hooldetööde käigus, või/ja neid, mis tekkisid ehituse kvaliteetsetele osadele. Seejuures ei hüvita ehituse koguriskikindlustus ehitaja tegemata jätmist, praaktööd jms. Tuleb meeles pidada, et garantiiperioodil on ehitajal endal kohustus (kui ta selle lepinguga on võtnud) parandada oma vead ja tegemata jätmised. Näiteks on ehitaja kohustus parandada garantiiperioodil tekkinud kuivamisest või vajumisest tekkinud praod vms, mida aga ehituse koguriskikindlustus ei hüvita.

Kui aga ehitus on alanud, siis saab selle kodukindlustusega kindlustada. Eeldus on see, et tegu on eluhoonega, mille akende ja uste avad on suletud ja katus olemas. Kodukindlustusega pakutav kindlustuskaitse on väiksem kui ehituse koguriskikindlustusel. Erinevalt ehituse koguriskikindlustusest ei hüvitata ehitustegevuse tagajärjel tekkivaid kahjusid, näiteks kraana otsast kukkunud paneeli tõttu objektile tekkinud kahju.

  • Jüri Veisberg, tööinspektsioon:
    Ehitusfirmad kindlustavad meelsasti objekti võimalike kahjude vastu, näiteks vargused. Selleks palgatakse suuremate objektide puhul firmad või ka valvurid. Probleemne on samas töötajate kindlustamine võimalike õnnetuste puhuks ? seda teeb täna umbes 10% ettevõtetest. Ja õnnetusi ikka juhtub, kõige sagedasemad on kukkumised. Praegused seadused ei nõua kohustuslikku kindlustamist ja tööandja pole huvitatud lisakulutustest. Riikliku kindlustuse tasemel on asi samas reguleerimata. Õnnetuste puhul lähenetakse asjale individuaalselt. Kui inimene näiteks kukub, kaotab käe vms, siis antakse talle haigusleht, hiljem määratakse invaliidsusgrupp. Tööandja saab oma vastutust hõlpsasti vähendada, kuna seaduse kohaselt on tal õigus määrata süükoefitsient. Kui nüüd teine pool pole sellega nõus, on õigus pöörduda kohtusse, aga tavaliselt kannatanul selleks energiat ei jätku. Vigastatud inimene ei saa korralikult liikuda ja kui pole tuttavaid, kes asju ajaksid, siis jääb ta oma murega üksi. Seetõttu on tööõnnetused ohvritele väga raske probleem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing