Kasahstan tõmbab eestlasi ligi

Inno Tähismaa 02. juuni 2004, 00:00

Kasahstan on Eesti jaoks kaugeks jäänud. Vähesed mäletavad seda endist mongoli ja türgi rahvaste ala, mille venelased viimase paarisaja aasta jooksul endale kuulekaks muutsid ja mis alles viimased kümmekond aastat on suutnud oma elu elada. Veel vähesemad teavad seda, et endise pealinna Alma-Ata asemel on kasahhid viimase kuue aasta jooksul taastanud ajaloolist keskust nimega Astana.

Eesti kaubandussidemed Kasahstaniga on praktiliselt katkenud. Seetõttu oli üllatus, kui Kasahstani äridelegatsiooni registreerus rekordarv ettevõtjaid ? kolmkümmend viis.

Hetk lennujaamas eile kell kaheksa hommikul. Kitsukeses VIP-ruumis seisab külg külje kõrval Eesti ettevõtluse tipp. Teiste seas Aadu Luukas, Toomas Luman, Heino Priimägi, Mart Tooming, Arvo Antropov, Väino Kaldoja ja Vello Kunman. Kõigil üht siht: õppida lähemalt tundma seda 15,5 miljoni elanikuga üht rikkamat endise Nõukogude Liidu vabariiki ja taastada kustunud sidemeid.

Millest siis ettevõtjate erakordne huvi Kasahstani vastu? Kaubanduskoja juht Toomas Luman märgib, et kui mõned aastad tagasi huvituti Venemaast ja Ukrainast, siis nüüd on järg Kasahstani käes. ?Sealne suletud majandus peab ükskord vabamaks kasvama. Vaatame, millised on sealsed reformid ja plaanid,? räägib ta. ?Riskid on seal kindlasti suuremad, aga seda suuremad ka võimalikud kasumid.?

Tallinna Sadama juht Mart Tooming juhib tähelepanu Kasahstani varadele, mis otsivad turgu läänes. ?Vili, nafta, naftatooted, metall,? nimetab ta kaupu, mis võiks liikuda läbi Eesti sadamate. ?Kutsume Kasahstani ettevõtjaid koostööd tegema, investeerima sadamasse,? kirjeldab ta ootusi.

Sadamal on kasahhidega kurb kogemus vilja osas, kuna esialgu lootusrikkad läbirääkimised viljaterminali ehitamiseks Paldiskisse katkesid aasta algul. Toomingal on ees kohtumised kohaliku viljaliiduga, et läbirääkimised taas käivitada.

Dateli juht Urmas Kõlli näeb Kasahstani kui turgu Eesti IT-tööstuse jaoks. ?Kasahstan on kõige edukam riik selles piirkonnas,? märgib Kõlli. Sealne valitsus tegeleb e-valitsuse programmi ja elektrooniliste registritega. ?Datelil on käimas esimesed projektid IT vallas Kasahstani riigile,? märgib Kõlli.

Rakvere Piiritustehase juht Arvo Antropov räägib, et kui varem veeti igal aastal Kasahstani 2 miljonit liitrit piiritust ja sealt vastu tuhandeid tonne vilja, siis alates 1991. aastast suhted katkesid. Antropovi lootus on suhted taastada.

Kalevi juht Heino Priimägi loodab taastada Kalevi kommide ja Eesti piimatoodete osa Kasahstanis. ?Vanasti puhas meie turg,? sõnab ta.

Kasahstanis elab 15 miljonit inimest, neist kümnendik väga rikkad ? see tähendab samapalju jõukaid kui Eestis elanikke kokku. Praegu tuuakse piima- ja lõssipulber ning või sisse USAst või Lääne-Euroopast. Eesti saaks sinna Euroopa Liidu toel veelgi edukamalt müüa.

Aadu Luukas toob välja Kasahstani viimaste aastate 9% majanduskasvu, mis ettevõtjaid meelitab. ?See annab tunnistust turumajandusliku ärikliima paranemisest,? lisab Luukas. Võimalusi arenemiseks näeb Luukas transiidi, panganduse, ehituse ja teeninduse valdkonnas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing