Kuidas turgude avatus mõjutab konkurentsi Eestis?

Jaanus Otsa, Skanska EMV ASi peadirektor:

Konkurents läheb kahtlemata tihedamaks. Tegelikult on turg avanenud juba enne 1. maid ? see puudutab näiteks ISPA ja muude fondide reegleid. Konkursid alates 5 miljonist eurost pidid olema rahvusvaheliselt avatud.

On raske öelda, ka Eestisse hakkab ka mujalt tööjõudu tulema. Tunnetuslikult ma suuri liikumisi ei prognoosi. Küsimus ei ole tegelikult lihtsalt tööjõus, vaid kvalifitseeritud tööjõus. Võimalik, et osa meie tööjõudu läheb ka välja, kuigi ehituses makstavad palgad on meil üle keskmise. Seda saame näha, ette ei tea. Kindlasti aga tiheneb konkurents peatöövõtjate organisatsioonide vahel. Küsimus on ka tööjõu koolitamine. Eesti probleem on see, et palju noori ei taha kvalifitseeritud ehitusala kutsest kuuldagi. Piisab sellest, kui vaadata, milline protsent noortest tahab tingimata kõrgkooli astuda. Ehitustöölise koolituse juures on oluline tahtmine ja muidugi ka koolitus ehitusplatsil. Ma ei tea, miks seda tahtmist vähe on. Ilmselt on see siiski ka raske töö, kas või ?7kraadises ilmas maja 15. korrusel turnida. Miks soovi ei ole, peab noortelt endilt küsima. Et miks ikkagi ei taheta saada plaatijaks, keevitajaks, puusepaks

Sven Pertens, ASi Talter tegevdirektor:

Arvan, et suuri muutusi ei tule. Ka täna tegutseb Eestis läbi tütarfirmade hulk Euroopa ettevõtteid, sealhulgas teedeehitusega tegelevaid ettevõtteid.

Mõni ehk saab julgust tulla, aga suured Põhjamaade ettevõtted on juba siin. Arvan, et ka tööjõu osas suuri liikumisi ei tule. Välismaal parema elu otsimine siiski nii lihtsalt ei käi, kvalifitseeritud tööjõud teenib ka Eestis hästi. Ehk küll mitte nii hästi kui Rootsis, Soomes või Inglismaal, aga lahkumine eeldab eraldi ettevõtmist: tähtis on keeleoskus, mõjutavad töökultuur ja keskkond.

Teedeehituses ma suurt tööjõupuudust ei tunneta: suvel see mingil määral tekib, aga talvel on tööjõudu samas üle. Suuremad ettevõtted hoiavad ka talvel palgal sadu inimesi, kuigi neile tegevust ei ole. Samas on siis tööjõud hooaja alguseks olemas. Oma valdkonnas näen siiski ühte ala, kus väljast tulev tööjõud on tõenäoline ? see on projekteerimine. Ülejäänud aladel on potentsiaal piisav, projekteerimise poolel ei oleks see sugugi üllatav. On väheusutav, et tuleb kuskilt keegi ja teeb siin tööd odavamalt ? see olnuks võimalik ka varem, aga nii ei ole läinud.

Mart Tarum, Tarrest Ehituse tegevdirektor:

Momendil on tendentsi raske hinnata, ma ei näe suurt liikumist ei välja ega ka sisse. See võib olla tingitud ka näiteks Eesti turu suhteliselt väikestest mahtudest.

Tööjõudu on täna siiski suhteliselt raske leida, tuleb ise koolitada. Eest Vabariigi väljakuulutamise algusest algas õpetamise alal segane ajajärk, kaotati hindamise kategooriad. Praegu algab kogu protsess uuesti. Töömeeste palgatase on hetkel seal, kus ta on ? eks ta ka tasapisi tõuseb ja kui praegu välismaal rohkem saab, siis tekitab see huvi. Käes on aeg, mil turud paika loksuvad, aga protsess ei sünni üleöö, mingid jõujooned hakkavad kujunema ? selginemine võib võtta ka kümme aastat.

Tarmo Lige, Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor:

Kuu aega on liiga lühike periood üldistamiseks. Kui algab tõeliselt suur projekt, on kindlasti huvilisi ka väljastpoolt. Näiteks Saaremaa ja mandri vaheline sild või Soome-Eesti elektrikaabel. Ka tööjõu suhtes on vara järeldusi teha ? suur võõrtööjõu sissevool tundub väheusutav. Ehitus on lokaalne ala, tuleb tunda kohalikke olusid. Kui turg jätkuvalt kasvab, võib juhtuda, et töökäsi tuuakse kuskilt odavamast maast lisaks ? loodus tühja kohta ei salli. Küsimus on lõppkokkuvõttes kvaliteedi ja hinna suhtes. Praegu käis esimene ring töötegijaid Soomes ära. Eks ka meil tõuseb palgatase ? kui tellija on nõus maksma, ei taha loomulikult välismaist tööjõudu tuua.

Autor: ÄP