Põneva ja omapärase aiatee võib ehitada nii betoonkivist kui ka palgijuppidest

Liivi Tamm 02. juuni 2004, 00:00

OÜ Õuemeister juhataja Tarmo Saupõld seletab, et ostjad teavad juba paremini, mida nõuda. ?Loodusläheduse otsijad kasutavad palju paekivi,? räägib Saupõld. ?Paekivist tee kestab tavaliselt 5?7 aastat, seejärel kipub aga nii mõnigi kord pudisema, sest karjäärides lõhkamise tulemusena tekivad mikropraod. Paraku on sellist korralikku paasi nagu Eesti ajal praegu raske leida.?

Huvitava tee saab laduda ka põllu- või merekividest, eriti levinud on põllukividest teeääred. ?Nii mõnigi kord ei taheta põllukivi kasutada mühkliku lõpptulemuse pärast, siis mõeldakse välja ka kombineeritud variant. Näiteks laotakse plats põllukividest, käiguteed aga tänavakivist,? selgitab Saupõld. ?Loodusläheduse otsijale on lahenduseks on ka süvaimmutatud puidust teed. Kes siis ikka tahab männimetsa veerde betooniga peale minna. Ka eraaias on laudtee vahvaks lahenduseks. Mujal maailmas kasutatakse ka pakkudest tee ehitamise võimalust, aga see on meil väga vähe levinud.?

Väga palju on ka betoonkivist aiakivide sorte. Betoonkividest tee on vastupidav ja paigaldamine suhteliselt kiire: kogenud meistritel kulub 100?150ruutmeetrise betoonkividest pinna katmiseks keskmiselt nädal, kaartega pind võtab rohkem aega. Täna tegutseb Eestis neli suurt tehast, igal neist on sortimendis kümmekond nimetust.

?Selle suve uuenduseks on kahtlemata Taloti kivi Residents, millest saab aiateele ringe, kaari ja mustreid moodustada,? selgitab Saupõld. ?Senini, kui oli vaja kas või kaevu ümber kivist korrektne ring laduda, pidi kivi Soomest tellima. Nüüd on kivisid mustrite tarbeks erineva kujuga. Kivi hind pole teistest kõrgem, küll aga on ladumine tunduvalt ajamahukam. Tavaliste kividega võrreldes võib aega minna isegi poole kauem, aga tulemus on seda väärt.?

Populaarseks lahenduseks on ka murukivi. ?See kivi on loodud nii, et vahedesse saab külvata muruseemne ? tulemuseks vahva roheliseruuduline pind. Murukivi on hästi efektne, aga ka kapriisne. Päike kütab ju kivi kuumaks, päikeselise ilmaga ikka üle neljakümne kraadi. Sellist kuumust aga muru kivide vahel ei talu, kipub ära kuivama ja efekt kaob. Nõnda peakski kastmissüsteem hoolega töötama. Samas kõrval suurte puude all vilus, kus on varjulisem, on murukivi väga dekoratiivne. Lihtsalt aeg-ajalt tuleb niidukiga üle käia nagu muru puhul ikka.?

Tee ehitamisel on oluline roll planeerimisel. Töö algab aluspinna ettevalmistamisega: pinnas kooritakse ja laotatakse killustikualus. Seejärel see tihendatakse pinnasetihendajaga ja paigaldatakse betoonile äärekivid.

?Näiteks äärekivi vajalikkusest saab aru ehk kolmandik kõikidest klientidest, ülejäänud üritavad ilma hakkama saada,? kurdab Saupõld. ?Samas on just äärekivi see, mis ei lase teel laiali vajuda. Garantiiaja peab äärekivita tee küll vastu, aga nelja kuni viie aastaga vajuvad kivid ikka laiali. Äärekivi ei tähenda mingit kõrgemat serva, aga see on konkreetseks piiriks muru ja tee vahel, kuhu rohi muidu sisse trügima kipub.

Ääreks võib olla ka näiteks põllukivi või süvaimmutatud puitpruss.?

Kui äärekivid on paigaldatud, pannakse korraliku töö puhul veel õhuke kiht peenikest killustikku ja 3 cm liivakihti. ?Juhtub, et liivakiht pannakse paksemalt. Seda ei tohi, kuna muidu kipuvad kivid ära vajuma,? paneb Saupõld südamele. ?Kivid laotakse tihendatud ja siledaks tõmmatud liivakihile. Lõpuks tihendatakse kogu platsi veel kord ? selle tulemusena läheb pind veel sentimeetri jagu allapoole ? ja aetakse vuukide vahele liiv. On tähtis, et ei kasutataks paekivituhka. Paekivituhk on hästi odav, aga tegelikult rikub tee ? pind vajub täiesti kindlasti ära, tee kaotab drena?eerimisvõime, tekivad külmakerked. Maja katuselt kogutavad sademeveed juhitakse pinnasesse või kogumiskaevu trappide või torustiku kaudu.?

Korralik betoonkivist aiatee peaks püsima aastakümneid, aiakivid vananevad Saupõllu hinnangul pigem moraalselt, sest inimesed väsivad ühesugusest teest. ?Trend on, et täna minnakse pigem pisut kallimate graniidipõhiste teekatete suunas, siin on võimaluseks näiteks looduslikust õhukesest graniitkivist kvartsiittee,? tutvustab Saupõld.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing