Tuuleenergia osakaal peab suurenema

Kadri Tamm 02. juuni 2004, 00:00

?Taastuvenergia osa suurendamiseks tuleb teha suuri jõupingutusi,? möönis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni esimees Jaan Tepp. Tema sõnul toodetakse täna alternatiivenergiast vaid 0,5 protsenti kogu riigis tarbitavast elektrist.

?Kuna hüdropotsentsiaal on Eestis väike, siis on tuuleenergia osakaalu suurendamine peamine võimalus selle saavutamiseks. Tuuleenergiaga suudetakse katta 3?3,5 protsenti nõutud 5,1 protsendist, mis eeldaks 100?120 MW koguvõimsusega tuulikute rajamist Eestisse. Sellises mahus ja võimsusega tuulegeneraatorite kogumaksumus ulatuks 2,5 miljardi kroonini.? Eesti Energia ASi Rohelise Energia projektijuht Raimo Oinus prognoosis, et realistliku stsenaariumi kohaselt on tuuleelektri osakaal 2010. aastal 3,9% tarbitavast elektrist ning installeeritud võimsus oleks sel juhul 140 MW.

Taastuvate energiaressursside kasutuselevõtt Eestis sõltub suures osas ülekande- ja jaotusvõrkude olemasolust tootmispotentsiaali omavates piirkondades.

Rohelise Energia projektijuht Tarmo Oinus selgitas, et Eesti elektrivõrk planeeriti möödunud sajandi keskel Narva elektrijaamade keskselt. ?Piltlikult öeldes lähevad ülekandeliinid Narvast eemaldudes järjest peenemaks ning saartele minevad elektriliinid on mõeldud piirkonna piisavaks elektriga varustamiseks, kuid ei suuda suuri elektrikoguseid mandrile tagasi transportida.?

Tepp ennustaski, et tuulepargid kerkivad lähitulevikus ennekõike põhjarannikule, kuna tuuletingimuse poolest looduslikult soodsamates piirkondades Saare- ja Läänemaal on elektrivõrk puudulik. Samuti takistavad Lääne-Eestis tuulikute rajamist looduskaitselised piirangud. ?Ulatuslikud rannikualad on arvatud Natura aladeks, mille tõttu kaob automaatselt ära tuuleparkide arendamise võimalus selles piirkonnas. Elektrienergiat tootvaid tuulegeneraatoreid kavandatakse näiteks Kunda, Aseri, Viru-Nigula, Toila, Varja ümbrusesse, kus on olemas piisava läbilaskevõimsusega elektrivõrk.? Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte käidukorraldaja Raimo Pirksaare sõnul tegeleb ka Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõte mitmete tuuleparkide püstitamise võimaluste uurimisega. ?Plaanime rajada üht Narva külje alla soojuselektrijaama endisele tuhaväljale ning hindame võimalusi paigaldada ka Ruhnu saarele tuulikud.?

Lisaks looduskaitselistele piirangutele ja elektrivõrkude puudulikkusele on Jaan Tepi sõnul oluliseks arendustegevust piiravaks teguriks ka planeeringute keerukus. Nimelt püütakse põhjarannikul nn mastaabisäästu põhimõttest lähtudes kompenseerida halvemaid looduslikke tingimusi, ehitades suuri tuuleparke, mis koosnevad 10?20 tuulikust. Keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud valitsuse määrusega nr 198 15. juulist 2003 aga peavad tuulepargid, mille võimsus on suurem kui 7,5 MW või mis koosnevad viiest või enamast tuulikust, olema sisse kirjutatud valla üldplaneeringusse. ?Kuna üldplaneeringu muutmise protsess on väga pikk, venitab see arendustegevust kindlasti ühe aasta võrra ja kärbib niigi lühikest garanteeritud kokkuostuperioodi,? selgitas Tepp.

Raimo Pirksaar rõhutas, et Eesti Energia peab elektri kvaliteedi tagamiseks investeerima lisasummasid. ?Väikeelektrijaamadest tekitavad just tuulikud kõige rohkem häiringuid elektrivõrgule ja nende pidevalt varieeruv toodang tuleb kompenseerida teiste jaamade arvel.?

Tepi sõnul on tuuleelektri kokkuostuhind aga liiga madal, sest ELi struktuurifondidest otse raha taotleda ei saa ning riikliku arengukavaga on tuuleenergia arendamiseks ette nähtud aastateks 2004?2006 vaid 10 miljonit krooni. ?Kuigi laenutingimused on head, on probleem omakapitali leidmises. Välisinvestoreid küll otsitakse, kuid edukad projektid saab ühe käe sõrmedel üles lugeda. Näiteks Paldiski 20 MW tuulepargi loomisel ostis Soome kokkuhoitud CO2 emissiooni ära, mis kattis kümnendiku projekti maksumusest,? möönis Tepp. Ka Oinuse sõnul on suurim takistus tuuleparkide rajamiseks vajaminevate investeeringute suur maht ja elektri madal hind. ?10aastase tasuvusega projekti jaoks on väikeettevõtjatel keeruline, kui mitte võimatu, sadu miljoneid kroone krediiti saada,? tõdes Oinus.

Eesti Energial on kohustus osta tuuleenergiat hinnaga, mis moodustab Narva elektrijaamade toodanguhinna 1,8kordse koefitsiendiga aastani 2015. Hetkel on kokkuostuhind 76 senti kWh eest, millega on tuulepargil raske oma investeeringuid tasa teenida. ?Selleks, et välisinvestorid suunaksid tähelepanu keerulisele ja väiksele Eesti turule, peaks elektri kokkuostuhind olema minimaalselt 1 kroon kWh eest. Kodutarbijale tähendaks see vaid kahesendist hinnatõusu kWh eest,? selgitas Tepp. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon on esitanud koefitsiendi muutmise parandusettepaneku ka elektrituruseaduse muudatusseaduse eelnõule, mis jõudis Riigikogusse käesoleva aasta aprillis ja peaks parimate prognooside järgi vastu võetama sügisel.

Tuuleenergia on taastuv energiaallikas, mille abil toodetud energia puhul satub keskkonda vähem süsihappegaasi, väävlit ja muid keskkonnakahjulikke gaase. Eesti Energia ASi Rohelise Energia projektijuhi Raimo Oinuse sõnul tekitavad tänapäevased elektrituulikud töötades vaid mõningase elektrivälja ja vibratsiooni ning uute tuulikute liikuvates osades on kasutusel suhteliselt vähe õli, mis võiks teoreetiliselt tuuliku purunedes lähiümbrust reostada.

Linnustiku häirimise kõrval on levinud argumendid tuuleturbiinide paigaldamise vastu seotud maastiku visuaalse pildi rikkumise, valgussaaste ning tuulegeneraatori ja tiiviku tekitatud müraga. Nüüdisaegsed tuulikud on siiski ehitatud selliselt, et pöörlevate osade tekitatav müra kanduks minimaalselt konstruktsioone mööda edasi keskkonda. ?Enamikul tuulikutel on müramõõtjad ? kui müra suureneb üle etteantud väärtuse, tuulik seiskub või vähendab pöörlemise kiirust,? ütles Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõtte käidukorraldaja Raimo Pirksaare.

Eestis on perspektiivseimad tuuleparkide püstitamise kohad küllaltki tuulised ning kõrvalised rannikualad, mistõttu tuulikute tekitatav müra ja valgussaaste ei ole üldiselt inimeste jaoks probleemiks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing