Välikamina saab ka ise meisterdada

?Algus tuli väga lihtsalt,? ütleb oma kätega välikamina valmis ehitanud IT-spetsialist Albert Volkov. ?Abikaasa teatas, et on aeg see aianurgas seisev maakivide hunnik ära koristada. Polnud teist panna kusagile. Nii tuligi kunagine kaminaidee uuesti meelde.?

Volkov päris puuslikuna siiski labidat mulda ei löönud: üht-teist kunagi kuuldust kõrva taga ja ehitus.ee vestlusringist näpunäiteid juurdegi saadud. Vundamendi ladumiseks uuris mees vana vundamendi jäänuseid: kuidas, kui sügav ja kui lai. ?Terve talupojamõistus ning piibutäis puhkepausidel asja üle mõtiskledes annavad koos talutava tulemuse,? väidab Volkov.

Sellega nõustub ka Koltsi Kaminate tegevjuht Andrus Konga. ?Inimesed ei saa aru, kui tähtis on vundament,? toob Andrus Konga näite. ?See võiks olla välikaminal u 1,2 m, sest siis ei pääse külm vundamendi alla. Kui vundament on liiga madal või puudub üldse, siis pikka iga kaminal ei ole, külm ja vesi tõstavad ja langetavad konstruktsiooni, nagu ise tahavad.? Kriitilised kohad on veel tulease ja korsten, need võiks lasta kas asjatundjal teha või vähemalt tasub need kohad kolm korda üle mõõta ja vajadusel nõu küsida.

Pika kaminate ehitamise kogemusega Aivo Looperi väitel ainult üldehituskogemuse peale lootma jääda ei saa. ?Iga mees jäägu oma liistude juurde,? ütleb Looper. ?On palju nüansse, mida tuleb arvesse võtta. Näiteks peab kamina kõri olema korralikult tehtud, muidu puhub tuul sisse ja oledki tuhka ja sütt täis.?

Andrus Konga ei taha inimeste isetegemise rõõmu päris ära võtta ja ütleb, et teatud põhiasjad peavad selged olema, siis pole erilisi pottsepaoskusi vaja. ?Kamin on ikkagi välitingimustes, kes tahab ise nokitseda, siis palun,? lohutab meister.

Põhiosade hulka kuulub korsten, mis peaks olema vähemalt 250 mm läbimõõduga. Et välikaminal on üldjuhul suur kolle, siis sinna sisse minev õhk peab ka väljapääsu leidma. Kui korsten on liiga väikse läbimõõduga, hakkab tossu eest välja ajama. Albert Volkovi tuleava kõrgus on u 1,2 meetrit ja korstna diameeter u 30 cm. Omaniku sõnul tasubki ava teha võimalikult suur, siis saab seal ka risu põletada. Risu võib, aga välikamin ei ole prahi põletamiseks, rõhutab Konga.

Tuleava tegemisel on materjali valikul määrav tähtsus. Looduslik maakivi ei talu kuumust. Tuleaseme seinteks sobib ?amott- või punane tellis.

?Mul on kamina põsed ilma ?amotita ning kõik kivid on kahe aastaga oma praod kätte saanud,? räägib Volkov

Tulepesade ja välisvoodri vahele peab jääma õhuvahe, et erinevatel materjalidel liikumiseks ruumi jääks. Tehnilise poole pealt on Kongal varuks veel üks näpunäide, mis peaks eriliselt huvitama grillisõpru. ?Välikaminasse valmissüsi ei sobi, sest see vajab alttõmmet,? räägib Konga. ?Välikaminale alttõmmet aga pole otstarbekas teha, sest siis põlevad puud sellise kiirusega ära, et isegi süsi ei jää järele.?

Konga soovitab kolde sisse ärakeeratavat roostevaba grillresti, mis võimaldab puude söed ära kasutada, kuid mis ei sega pidevalt. Eesti ilmastik on kivivaenulik, seepärast on hea ka katus, mis kaitseb vihma ja päikese eest. Konga väitel pikendab katus kamina eluiga 3?4 korda.

Palju on isetegijaid, kuid kõik ei ole nii julge pealehakkamise ega õnneliku ettevalmistusega kui Volkov. Pottseppmeister Aivo Looper teeb aastas umbes kaks välikaminat ning kinnitab, et see sünnib tavaliselt perenaise ja pottsepa koostöös ? koos fantaseeritakse ja siis loob meister fantaasiale kuju.

Välikamin pole odav lõbu, terviklik välikaminanurk maksab keskmiselt 80 000?120 000 krooni. Hind sisaldab kõike, vundamendist katuseni, põrand kaasa arvatud. Ise ehitamisel saab loomulikult tunduvalt odavamalt, materjali osa hinnas ei ole suur.

?Paekivi sobib igale poole,? ütleb Konga, ?kas looduslik või saetud, nn rahvusraamatukogu stiil. Sobib aga ainult teatud kivikihist võetud paas.?

Koltsi Kaminad valmistab välikaminaid ainult oma materjalist, sest sellest sõltub garantii. Kivi osa on kogu välikaminast umbes 10%, nii et ise materjali hankimine suurt kokkuhoidu ei anna. Võrdluseks ? katusekonstruktsioon maksab hinnast kuni 1/3. Arvestama peab puidu puhul 10% materjalikaoga, kivide puhul on kadu isegi 20%, ülejäägid saab mujal aias ära kasutada. Ja maakiviehitus on kallim, sest tööd ja sättimist on rohkem.

Suurem osa tänaste meistrite kogemusest on tulnud ise õppides. ?Õppida polnud suurt kellegi käest,? vaatab Konga firma seitsmeaastasele kogemusele, ?oleme ise kõik vitsad kätte saanud.? Katsetuste teel tervikliku välikaminanurga valmis meisterdanud Albert Volkov on päikseliselt optimistlik. ?Mingi asi peab sul olema, mille kohta saab öelda, et selle ma ise tegin,? rõõmustab Volkov. ?Hea on teha, nautida protsessi, millegi kerkimist oma käte läbi.?

Autor: Peep Ehasalu