Kolmapäev 22. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Viimistleja teenib kuni 21 000 krooni

Eva Tammelo 02. juuni 2004, 00:00

OÜ EKO Majad ehitusjuhi Rein Rosina sõnul on häid töölisi leida päris keeruline. ?Oleme korraldanud konkursse, aga korraliku töölise leiab ikka tutvuste kaudu. Kui keegi soovitab ja tausta teab, siis on võimalus saada selline, nagu tahad.?

?Mida kõrgemaid nõudmisi esitada, seda suurem on tõenäosus, et sobivat inimest ei ole. Näiteks töödejuhataja konkurss ebaõnnestus paar korda. Juba kandidaate üle kuulates selgus, et pole millestki rääkida.?

Tallinna Ehituskooli direktori Ilmar-Kaljo Tiitso sõnul on ehituserialad noortele igas mõttes atraktiivsed. Ehituskoolis on kõige nõutumad ehitusviimistleja, kaminaladuja ja pottsepa, aga ka elektriku eriala. Lisaks põhi- ja keskkooli baasil erialaõppele korraldab kool koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga ka täiskasvanute täienduskursusi. ?Seda, et õppekohad ei komplekteeruks, pole enam üldse. Võin julgelt öelda, et meie kool ei tooda tööta töölisi, kõik saavad töökoha ja enamasti heapalgalise,? kinnitab ta. Tiitso sõnul teenib ehitusviimistleja sõltuvalt kogemustest ja oskustest kuni 21 000 krooni. ?Kaheksa kuni kümme tuhat on kindel palk, selle peaks igal juhul teenima.?

Rein Rosina sõnul on need palganumbrid liialdatud. ?Keskmist palka on väga raske öelda ja see ei näita midagi, erinevused oskustes ja töötasudes on väga suured. Eesti keskmise peaks korralik töömees küll kätte saama.?

?Ehitus on muutunud pigem montaa?iplatsiks, see pole enam kivi, mördi ja segumasinatega õiendamine. Selge see, et tööjõud vananeb ja tänavalt uusi meistrimehi ei võta,? selgitab Tiitso tööjõu vähesust.

Tiitso sõnul on probleemiks, et paljud ehituskooli lõpetajad asuvad küll tööle valitud erialal, aga hoopis müügimeeste-konsultantidena. ?Ka maaletoojatel ning kaupmeestel on lihtsam ja mugavam võtta juba õppinud inimene kui hakata teda nullist koolitama. Ja nii näebki kvalifitseeritud elektrikke hoopis poeleti taga.?

Tiitso kinnitusel lahendavad mõnevõrra olukorda kooli pakutavad täiskasvanute kursused ja ehitusfirmadele pakutav koolitusteenus. ?Ettevõtjal on kasulik endale töötajaid koolitada. Selle 3000 krooni, mis kulub kaminaladuja õppele, teenib ta juba ühe kaminaga julgelt tasa,? toob ta näite.

Ka Rein Rosina sõnul on ehitusettevõttel kasulik endale ise tööjõudu välja õpetada, seda aga hoopis töö käigus. ?Koolist praktikale tulnud ei oska sageli segumasinatki käsitseda, sest koolis on õpetatud, et võtad valmis segu koti. Asjaolu, et inimene on ehitust õppinud, näitab pigem tema soovi sel alal tegutseda. Praktikas koolitab iga firma ise endale töölised. See on küll kulukas, aga annab kindla tulemuse.?

Rosina hinnangul pole erilist ohtu, et väljakoolitatud kaader teistesse ettevõtetesse üle läheb või hoopis omal käel tegutsema asub. ?See on kõigi ehitusfirmade ühine mure. Kui mõni lähebki ära, siis protsess toimib ka vastupidi. Eks mujalt tule meile ka ning see on ju ainult meeldiv.?

?Üldehituses pole üksikuil tegijail või brigaadidel eriti häid ?ansse, sest üksi turul olijal tuleb ise endale tööandjaks, müügijuhiks ja teab milleks veel olla. Kui platsil täistööpäevi teha, pole selleks aegagi. Töölistele on kasulik suuremas ettevõttes töötada, sest see tagab järjepideva töö ning stabiilse tuleviku,? usub Rosin.

?Pakkumisi on nii palju, et ma võiks ööpäev läbi ainult tööd rügada,? kinnitab üldehituse ja siseviimistlusega tegelev väikeettevõtja Peeter Lõuna-Eestist. ?Praegu võib julgelt öelda, et aasta lõpuni on tööd ootamas. Võiks ju töölisi juurde võtta, aga oskajaid, kes teeks korraliku ja ilusa tulemuse, lihtsalt ei ole. Ma ei tea ühegi valdkonna meistrit, keda oleks lihtne palgata. Materjalid on liiga kallid, et turuväravast palgatud soss-seppi ligi lasta. Kedagi eraldi välja õpetada on samuti kallis ja võtab kõvasti aega, sest ise peab kogu aeg juures istuma.?

Tööliste vähesust seletab Peeter ehitusbuumi ja inimeste soovimatusega käsi määrida. ?Nõukogude ajal tehtu laguneb, seda on vaja parandada ja ümber teha. Uusi maju tuleb järjest juurde, sest laenu on lihtne võtta ja eestlasel on soov oma kodu järele hinges. Kui vanad ükskord korda saavad, tuleb juba hakata uusi remontima, nii et tööpuudust karta ei ole. Samas peljatakse ehitustöid mustaks ja need on füüsiliselt omajagu rasked ka.?

Peetri kliendid on peamiselt eraisikud ja väiksemad ettevõtted, kes leiavad ta tuttavate ja tuttava tuttavate soovituste kaudu. Tema päevatasu küünib tuhandest kuni viie tuhande kroonini. ?See on, mida mina pean normaalseks tasuks, vahel küsin ka vähem. Suurem osa arveldamisi toimub mustalt, aga kui klient soovib allkirju ja pabereid ? palun, ta saab nad. Sel juhul kujuneb töö hind muidugi maksude võrra kallimaks.?

?Mul pole mingit huvi kuskile firmasse tööle minna, sest siis teeniks oluliselt vähem,? arvab Peeter. ?Kasulikum on soolokarjääri aretada ja vabadus maksab ka. Arvan, et ka teised leiavad sama ja seepärast ongi palju üksiküritajaid ja kedagi tööle palgata pole sugugi lihtne.?

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing