Võitlus Balti kaubanduses ägeneb

Eestis, Lätis ja Leedus tegutsevate kaubandushiidude rindejoon jookseb läbi Läti, mille turu eduka vallutamise järel püütakse nüüd tungida vastase tugialale.

Leedu kapitalile kuuluv VP Market on hõivanud umbes 30% Leedu tarbekaubamüügi turust. Teisel kohal oleva IKI turuosa on ligi poole väiksem, tollest omakorda jääb sama palju maha Norfa. Alles neljandal kohal on Rootsi ICA-le kuuluv Rimi poodidekett, mille turuosa on 6?7%.

?RIMI nime all tegutseb Leedus 33 hüper- ja supermarketit, praegu pöörame põhitähelepanu hüpermarketite kontseptsiooni põhjalikule uuendamisele,? ütles RIMI Lietuva avalike suhete juht Raminta Stanaitite-Cesnuliene.

VP Market on ligi kolme aastaga suutnud tõusta turuliidriks ka Lätis, kus nende käes on ca 22% turust. Kokku on neil seal 81 poodi, millest 10 on Maximad. Läti ärileht Dienas Bizness nimetas eelmisel aastal VP Marketit üheks kõige kiiremini kasvava käibega Läti ettevõtteks ? nende 2002. a käive kasv oli 991%.

Võrdväärne vastane on Lätis talle RIMI Latvia, mille poodide arv on kasvanud 36-le ja mille käive suurenes eelmisel aastal 28%. Kokku oli tema turuosa 17%, Soome Keskol on Lätis viis Citymarketit ja umbes neli protsenti turust. Ühinedes tõuseksid nad Lätis VP Marketiga ühe pulga peale.

Eestis on Kesko oma City- ja Säästumarketitega tõusnud Selveri, Prisma ja Maksimarketi ees turuliidriks, kusjuures uute poodide rajamine jätkub. RIMI Eestil on seni viis super- ja üks hüpermarket.

Eelmisel nädalal teatas oma teise T-Marketi avamisest Eestis VP Market.

Rääkides edasistest plaanidest ütles VP Marketi tegevust Lätis ja Eestis juhtiv Gintaras Marcinkevicius, et selle aasta jooksul on plaanis avada 15 ja järgmise kolme aastaga kuni 40 kauplust. Investeeringu suuruseks Eestisse on lähiaastail kavandatud üle 72 miljoni krooni. T-Marketid hakkavad konkureerima eelkõige Kesko Säästumarketitega, mille turuosa on Eestis 8,5%.

Et jõuliselt laienevale VP Marketile vastu seista, teatasid Kesko ja ICA juba mullu detsembris, et ühendavad oma tegevuse Balti riikides. See annaks neile kindla juhtpositsiooni Eestis, VP Marketiga võrdse seisu Lätis ja ca 6% Leedu turust. Kokku hinnatakse praegu VP Marketi turuosaks Balti riikides 23, ICA-l 8 ja Kesko Foodil 6%.

Viimastel päevadel on ühinemistoonidesse lisandunud kõhklevaid noote. Eilse Helsingin Sanomate andmeil on ühisfirma sünd edenenud oodatust aeglasemalt. Siiski kinnitasid nii Ruokakesko tegevdirektor Kalervo Haapaniemi kui ICA Balticu juht Antonio Soares, et ühinemislepe peaks sündima lähipäevil ja ühisfirma alustab tegevust aasta lõpul.

Kõigi nende heitluste varjus valmistub range saladuskatte all, nagu tal kombeks, Eestis, Lätis ja Leedus odavpoodide võrku avama Saksa Lidl. Piiratud kaubavaliku tõttu jääb Lidl Leedu VP Marketi juhi Ignas Sta?keviciuse sõnul ni?itegijaks.

Kuid ei ole kahtlust, et ta paneb tugeva hinnasurve alla nii Säästumarketid kui ka

T-Marketid. Näiteks Soomes ja Rootsis on osa tema kaubad olnud kohalikest kaupadest 10?15% odavamad.

Vastab Leedu VP Marketi peadirektor Ignas Sta?kevicius (pildil).

Pärnu pood on meil olnud Eesti turu testimiseks, kuid aeglase laienemise põhjuseks on olnud muud prioriteedid. Koondasime tähelepanu Lätile, kus tõusime nullist 2,5 aastaga turuliidriks ja nüüdseks on poodide arv kasvanud 81-le. Lätis on meil kõiki tüüpi poode, kaasa arvatud meie esinduspood Maxima (suur hüpermarket ? toim.), kus kaubavalik ulatub 50 000 nimetuseni.

Mis kontseptsiooni puutub, siis on ainult aja küsimus, millal me Eestis Maxima avame. Käisin hiljuti Tallinnas, kus ausalt tunnistades on ostukeskuste areng meeletu. Ja ikkagi nägin mitut kohta, kuhu oleks võimalik Maximat rajada. Oleme VP Marketi nõukogus jõudnud otsusele, et Eestis on võimalik oma turuosa suurendada ja miks mitte teha seda ka Maximaga, mille kliendid on Leedus ja Lätis väga hästi omaks võtnud.

Jah, Poolas tahame tõesti saada tegijaks. Oleme seda plaani ajakohastanud, strateegia läbi mõelnud ja Poolas tütarfirma loonud. Varssavis jt suurlinnades pole mõtet alustada, seal ei teeni erilist kasumit. Seepärast otsustasime algust teha Leedu piiri lähedalt Bialystokist ja Olsztynist, kust püüame liikuda sisemaa poole.

Loomulikult uutele turgudele sisenedes tugineme harjunud partneritele, kelle kaupade kvaliteedis oleme kindlad. Nii oli see algul Lätis, kuid mida aeg edasi, seda rohkem kasutame Läti tarnijaid, kellele omakorda saame toetuda Poolasse minnes, sest Poola tootjaga on palju raskem kaubale saada. Peagi loodame hea koostöö sisse seada Eesti tootjatega, sest vajame Eestis müügiks suuremat kauba valikut ja mahtu.

Konkurentsi me ei karda, oleme juba tugevas võistluses IKI, Norfa ning ICA-le kuuluva Rimiga karastunud. Uusi suuri tulijaid peale Lidli Balti turule esialgu ei näe. Arvestades Lidli kaubavalikut, jääb ta ni?ifirmaks, kelle tugevast hinnasurvest aga keegi ei pääse. Meil on ruumi hinnaalanduseks, aga kahtlemata lisab see survet kaubatarnijatele, kellega läbirääkijatena oleme tuntud jäiga hoiaku poolest. Kesko ja ICA liit teeb nad tugevaks võistlejaks, pealegi saab Kesko, mis seni Leedus ei tegutse, 33 Rimi poe abil kohe arvestatava turuosa.

Üldjuhul on VP Market neutraalne ja poliitilistes kampaaniates ei osale. See oli suur erand. Kahel päeval peetud rahvahääletus oli läbi kukkumas, sest esimesel päeval käis katastroofiliselt vähe inimesi hääletamas. Tegime õhtul kiirnõupidamise ja kuulutasime järgmisel päeval välja kampaania. Pakkusime ühe sendi eest mitmeid kaupu ? õlut, maiustusi ? tingimusel, et inimesed toovad tõendi hääletamas käimise kohta. Saime otsest kahju üle miljoni liti (üle 4,5 mln krooni ? toim.), aga saime hea imago ja näiteks Poolas tuntakse meid tänu sellele juba enne turule sisenemist.

Aktsionärid on samad, kõik on Leedu kodanikud ja löövad firma juhtimises aktiivselt kaasa.