Allan Martinson lahkub ametist

Artikkel

- Uudised
- Peeter Raidla
- 2. juuni 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Allan Martinson lahkub ametist
MicroLinki uueks juhatuse esimeheks saab Janis Bergs, kes on MicroLinki aktsionäri Normunds Bergsi noorem vend. Martinson taandub nõukogu liikmeks. Oma tulevikuplaanidest ei soovinud Martinson rääkida. ?Hakkan tegema midagi muud, mis on küll seotud tehnoloogia ja investeeringutega, kuid eraldi MicroLinkist,? lausus ta.
Martinsoni ligi seitsmeaastane periood MicroLinkis on olnud muutlik. Tema tulekuga algas ettevõtte nn paisumisperiood. Martinsoni esimene suurem tegu oli MicroLinki ühinemine AstroDataga. Eesmärk oli muuta MicroLink Balti riikide suurimaks IT-ettevõtteks.
?Viisime läbi mõned aktsiaemissioonid ning saadud rahaga läksime Baltikumi vallutama,? viitab Martinson välisfondide kaasamisele firma omanikeringi. Paari aastaga omandati kümmekond ettevõtet ja käive kasvas ligi viis korda.
Laienemisele järgnes MicroLinki kahandamine. Struktuuri uus muutmine algas kolm aastat tagasi. Müüdi kaablitehas, arvutitootmine ja loobuti jaekaubandusest.
MicroLinki üks asutajaid Hanno Haamer nendib, et Martinsoni lahkumine on seotud eeskätt tema töölepingu tähtaja ümbersaamisega.
?Aktsionäridel ei ole talle tänasel päeval etteheiteid, ehkki neil aastail, kui MicroLink kahjumit kandis, oli nurinat. Samas oli ettevõtte laienemine raha neelav. Delfi ja SAF Tehnika müümine oli õige. Delfi pidamine nõudis pidevalt raha, SAF aga ei toonud mitu aastat midagi sisse,? tõdeb Haamer.
MicroLinki nõukogu esimehe Kristjan Kalda sõnul oli Martinsoni lahkumine vastastikune kokkuleppe ja pikalt planeeritud. ?Üks etapp on ettevõtte arengus läbi, algab järgmine. Tippjuhid peavadki aeg-ajalt kohti vahetama,? rääkis Kalda, kelle sõnul on Martinson ülesehitaja tüüpi juht.
MicroLinki suuraktsionäri, Baltic Republic Fundi esindaja Joakim Heleniuse kinnitusel oli lahkumine Martinsoni otsus, kuid tal ei ole sellest kahju. ?Allan otsib uusi väljakutseid, kus ta saab kasutada oma unikaalset talenti,? lausus Helenius. ?Allan on strateegiamees. Ta suudab veenvalt end väljendada ning selgitada visioone ja äriplaane. See omadus on Eestis haruldane. Enamik juhte on Eestis pigem tehnokraadid kui visionäärid.?
Heleniuse väitel muutub MicroLinki aktsionäride ring järgmise 1?2 aasta jooksul.
MicroLink kavandab loomulikku kasvu, kuid ei välista ühinemisi või ülevõtmisi turgudel või tegevusaladel, kus soovitakse olla tugevamalt esindatud, teatas MicroLinki uus juhatuse esimees Janis Bergs eile edastatud pressiteates. ?MicroLinki eesmärk on olla parim IT-partner suurtele ja keskmistele korporatiivklientidele Baltimaades,? märkis Bergs.
34aastane Bergs on töötanud Fortechis (nüüdses MicroLink Latvias) alates 1991. aastast, alustades insenerina arvutiremondi ja teeninduse poolel. Alates 1992. aastast on ta olnud müügikonsultant, müügidirektor ja 1999. aastast juhatuse esimees.
38aastane Allan Martinson asutas 1990. aastal toonase Noorte Hääle Moskva korrespondendina koos mõttekaaslastega uudisteagentuuri Baltic News Service (BNS). BNS hakkas oma sõnumeid nii välis- kui ka kodumaistele väljaannetele müüma. BNSiga jäi ta seotuks kuni 1998. aasta alguseni, mil ta kutsuti MicroLinki juhatuse esimeheks. Nõukogu liige oli ta olnud seal juba varem.
Miks MicroLink oma osaluse SAF Tehnikas maha müüs?
SAF Tehnika on algusest peale olnud finantsinvesteering. Saime sealse kontrolliva osaluse kaasavaraks, kui MicroLink ühines Läti IT-ettevõttega Fortech. MicroLinki huvi ei ole omada kontrollivaid osalusi finantsinvesteeringutes. Teine võimalus oleks olnud defineerida SAF Tehnika põhitegevuseks ja müüa kogu ülejäänud osa MicroLinkist. See olnuks valulisem.
Millele MicroLink nüüd keskendub?
Keskendume IT-teenuste ja -lahenduste pakkumisele Balti äriklientidele ja avalikule sektorile, mis annavad üle 600 miljoni krooni meie konsolideeritud aastakäibest. Laias laastus müüme kolme asja. Esiteks, infrastruktuurid ? serverid, suured mälumassiivid ja riistvara. Teiseks, süsteemide arendus ? näiteks meie hiljutine leping Leedu raudteega. Ja kolmandaks, püsiteenused ? klientidele kuuluvate süsteemide haldus ja hooldus.
Kas on loota MicroLinki kasumlikkuse kasvu?
MicroLink on teeninud valdavalt mõned miljonid kasumit aastas, välja arvatud kaks aastat, kus me seoses laienemisega kandsime kokku ligi 115 miljonit krooni kahjumit. Praeguse majandusaasta kasum on suur, kuid enamiku moodustab sellest kasum osaluste müügist. Mingit plahvatuslikku kasvu edaspidi ilmselt ei toimu, sest tegu on kohalikule turule suunatud äriga.
MicroLink pole kordagi dividende maksnud. Kas kohe lõppeva majandusaasta kasumit hakatakse jagama?
Seda otsustavad aktsionärid. Osa kasumist läheb ilmselt jaotamisele, osa aga investeeritakse. Milliseks see vahekord kujuneb, ei oska veel öelda.
MicroLinki aktsionäride hulka kuulub mitu välisfondi. Millal nemad oma investeeringu loodavad tasa teha?
Kava kohaselt väljuvad nad MicroLinkist paari aasta jooksul. Mis tähendab, et lähematel aastatel ei võta MicroLink ette uusi suuri pikaajalisi ja riskantseid investeeringuid. Usun, et fondid on oma investeeringuga rahul, vaadates näiteks nende mõningaid muid rahapaigutusi Eestis.
Aeg-ajalt on tehtud juttu MicroLinki börsileminekust?
MicroLinki puhul on börsileminek üks võimalikke arenguid, kuid mitte ainus.
Teie enda osalus MicroLinkis on jäänud suhteliselt tagasihoidlikuks?
Ma ei kuulu ju ettevõtte asutajate hulka. Mina olen kõik oma aktsiad ostnud emissioonide käigus või teistelt aktsionäridelt. Kui jätta kõrvale MicroLinki kümneid miljoneid kroone paigutanud fondid, siis eraisikutest olen ilmselt mina kõige enam raha siia mahutanud. Mis näitab ka minu usku ettevõttesse.
Märts 2004: ASile MicroLink kuulus ligi 51% SAF Tehnika aktsiatest, ülejäänud aktsiad olid ettevõtte viie asutaja omanduses. Kui SAF Tehnika majandusaasta 2001/2002 kasum oli vaid 126 000 krooni ja majandusaasta 2002/2003 kasum juba 19,6 miljonit krooni, siis majandusaastaks 2003/2004 prognoositakse ligi 100 miljoni kroonist kasumit.
Aprill 2004: Aktsiate arvu suurendati ligi viis korda (955 060ni). Kokkuleppe kohaselt tehti kokku kolm fondiemissiooni, mille käigus läks ettevõtte aktsiate kontrollpakk asutajate kätte, MicroLinki osalus taandus 44% piirile.
Mai 2004: Ettevõtte börsileviimiseks kuulutati välja aktsiate avalik müük hinnaga 35 latti aktsiast (aktsia nimiväärtus on 1 latt). Müüki pandi 444 049 seniste omanike aktsiat ja 35 000 uut aktsiat ehk ühtekokku 48,4%. Sealhulgas pani MicroLink müüki kogu oma osaluse (419 049 aktsiat müügihinnaga ligi 350 mln kr). Emissioon märgiti üle 1,7-kordselt ning SAF Tehnika aktsiad noteeriti Riia börsil.
SAF Tehnika tegeleb mikrolaine raadiolinkide arenduse ja tootmisega. Sellised raadiolingid kujutavad endast erilisi digitaalseid raadioid, mida saab kasutada valguskaabli asemel näiteks tugijaamade sidumisel keskjaamaga või ka magistraalliinide rajamisel. Eeskätt kasutavad selliseid raadiolinke mobiilsidevõrkude operaatorid.
Hinnanguliselt moodustab raadiolinkide turg aastas umbes 1,5 miljardit dollarit, aastas valmistatakse ligi 200 000 uut raadiolinki, mida toodab üle maailma vaid 15?20 ettevõtet. SAF Tehnika raadiolingid on originaalse lahenduse ja disainiga, mis paljuski tingibki nende edu. Ettevõtte turuosaks maailmas on pakutud koguseliselt 4% ja rahaliselt 2%.
Hetkel kuum