Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kallis nafta pitsitab Euroopa Liidu majandust

Sirje Rank 03. juuni 2004, 00:00

Loodetakse, et hinnatõus on ajutine ning et dollari suhtes tugevnenud euro aitab nafta hinna negatiivset mõju tasandada ja inflatsiooni ohjes hoida. Brüsselis nõu pidanud ELi rahandusministrid toonitasid vajadust vastusamme kooskõlastada, et liikmesriigid ei läheks isetegevuse teed.

?Keegi ei tegutse omal käel,? ütles Hollandi rahandusminister Gerrit Zalm, ?et ei korduks 2000. a probleemid.? Toona andsid Prantsusmaa ja Itaalia järele kõrgete kütusehindade vastu protestinud veoautojuhtidele ning lõhkusid ELi konsensuse, mis oli vastu kütuseaktsiisi alandamisele. ?Väga vähe on praegu riike, mille eelarves on manööverdamisruumi maksude alandamiseks,? ütles Zalm agentuuri Bloomberg vahendusel.

Varustuskindluse tagamiseks sooviks Euroopa Komisjon hoopis liikmesriikide kohustusliku kütusevaru suurendamist 90 päevalt 120 päevale, kuid see ettepanek pole toetust leidnud.

Teisipäeval hüppas nafta hind New Yorgi kaubabörsil 42,45 dollarile barrel, millega nafta hind on poole aastaga tõusnud enam kui 30%. Euroopa Komisjoni hinnangul võib nafta kõrge hinna püsimine Euroopa selle aasta majanduskasvu vähendada 0,2 protsendipunkti võrra ning kiirendada samavõrra inflatsiooni. EL on prognoosides arvestanud nafta hinnaga 31 dollarit barrel.

?Euro annab meile kaitset,? ütles komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia. Eile tugevnes euro dollari suhtes viimase kahe kuu kõrgeimale tasemele 1,2277 dollarile eurost.

Eile andis nafta hind veidi järele, kui OPECi mitmed liikmed kinnitasid, et toetavad tootmiskvoodi tõstmist 2?2,5 miljoni barreli võrra päevas ning suurendavad julgeolekumeetmeid naftarajatiste kaitseks terroristide eest. Naftatoodangu suurendamise otsust oodatakse OPECi ministrite tänaselt kohtumiselt Beirutis.

Samas on mitmed OPECi liikmed kahelnud, kas kartell suudab enam nafta hinda kontrollida. Naftast ei ole turul puudust ? hinda ajavad üles maailmamajanduse toibumine, USA rafineerimistehaste väike jõudlus, riskifondide spekulatsioonid ning eelkõige terrorihirm, mille osa nafta hinnas on hinnatud juba 10 dollarile barrelist. ?Hirmutegur kasvab järjest suuremaks ja suuremaks ning keegi ei pööra enam tähelepanu reaalsele toodangule,? ütles Katari naftaminister.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:30
Otsi:

Ava täpsem otsing