Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nikon valmistas igamehe profikaamera
300D ja D70 erinevad lisaks kere kujule ja värvile vaid mõne detaili poolest. Esimesel on rohkem käsitsi reguleeritavaid funktsioone, teisel aga parem valgustundlikkuse nn ISO vahemik ning väiksem kaal. Lisaks teeb Canon kriipsu võrra parema kvaliteediga fotosid, kus on vähem ?müra? ja teravamad värvid.
Käes on aga D70 mugavam, ta kerekuju on paremini peo järgi ning kaalujaotus hea. Pihk on kaamerat täis ja tundub turvaline seda peos hoida. Ehkki aparaadi kere on samuti plastikust nagu Canonil ? plastkere on ka põhjus, miks kaamerat nii soodsa hinnaga müüakse ?, ei tundu see plastikuna. Nikoni praeguse soodsaima digitaalse peegelkaamera, D100 kasutajatele on D70 ehitus ja disain tuttav. Funktsioonidelt on tegemist sama kaameraga, vaid kere materjal erineb. D100 on ka juba pea neli aastat vana.
Reguleerimist vajavate funktsioonide seadistamiseks leiab kaameralt kaks ketast: ühe päästiku juurest, teise tagaküljelt. Päästik on tegelikult veidi halva koha peal, sest pildistamisel peab käe asendit kohendama, et küündida selleni vajutama. Päästik võiks olla veidi eespool ja tagaküljele jääv valikute ketas peaks nihkuma veidi vasakule.
Nikoni kere saab kätte 18 900 krooniga, Canon on tuhande krooni võrra odavam. Tegemist on suhteliselt defitsiitse kaubaga, mille kättesaamiseks tuleb pea kuu aega oodata.
Igatahes jätab D70 postiviise mulje, sest soodsast hinnast hoolimata on tegemist tugeva töömasinaga, mis kohati ka kallimast ja vanemast vennast, Nikon D100st asjalikum.
Lugege D70 konkurendist, Canon 300D kaamerast:
Igamehe digitaalne peegelkaamera