Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Res Publica õpib natsidelt

Raimo Ülavere 03. juuni 2004, 00:00

Alkoholi ja tubaka ohtude vastu võitlemise büroo. Mis te arvate, kus riigis võiks selline asutus asuda? Ei, see ei ole Eesti võimupartei Res Publica (RP) unistuste realiseerumine Eestis. See on natsi-Saksamaa, kus 30ndate lõpus alustati nende pahedega leppimatut võitlust.

Nii üllatav, kui see ei tundu, sarnasusi kahe eri ajastu ja riigi juhterakondade vahel on veelgi. Olen kaugel sellest, et viidata natsipartei pealiinide, sh rassipuhtus, mingisuguselegi seosele RP poliitikute tegemistega. Kuid ühisjooni võib täheldada mitmetes poliitika tegemise meetodites ning oma missiooni tajumises.

?Murrame läbi!? tähendab, et me suhtume iseendasse kui suurriiki. Selle lause leiab RP eurokampaania programmi alt. ?Me nõuame sakslastele Suur-Saksa liitu /?/.? Selle lause leiab Natsionaalsotsialistliku Saksa Tööpartei (NSDAP ehk natsipartei) 1920. a koostatud 25punktilisest programmist. Kuid oletades siiski heatahtlikult, et RP programmi koostajad olid selle lause moodustamisel lihtsalt veidi ülemeelikus tujus, läheme edasi.

Euroopa jäägu eurooplastele, me nõuame väga konservatiivset sisserännupoliitikat, teatab RP eurokampaania. Ilmselt sama kehtib ka Eesti kohta. Natsipartei teatab 1920. a sama resoluutselt, et ?mitte-sakslaste edasine sisseränne tuleb peatada?.

Kui eelnevad näited puudutasid parteide programmilisi seisukohti ja on seetõttu ehk vaid hüüdlaused, mille kokkulangevus võib olla juhuslik, siis veelgi enam on sarnasusi poliitika tegemise meetodites. RP on väidetavalt uue aja partei. Kuid tegutsemise viisid on samad kui natsidel Saksamaal ? juhtisid riiki kampaaniatega. Sobivalt enne valimisi asus RP jõuliselt läbi viima alkoholivastast kampaaniat, toetades Tallinnas referendumi korraldamist ning soovides keelustada reklaam ja öine müük. Samaaegselt europarlamendi valimistega soovis erakond teha ka referendumi, kas valida president otse või mitte. Referendumid ning kampaaniad olid natside lemmikud. Reeglina puudutasid referendumid küll toetust Hitlerile ja natsiparteile innustamaks neid uutele vägitegudele, näiteks ka võitlusele alkoholiga. Muidugi olid tulemused ette teada ja valitsus sai tavaliselt üle 98protsendise toetuse.

Enim ühiseid nimetajaid leiab ikkagi nn rahvaga suhtlemisest ? tänapäeva peene nimega avalikkusega kommunikatsioonist. Murrame läbi! Vali kord! Me oleme tugevad ja tagame sulle turvalise ning ohutu elu, meie teame, mis sulle on hea! ? selline on minule RP sõnum. Erakonna propagandamasin töötab suurepäraselt inimeste tunnetel: tugev riik ja juhid, kes inimeste eest hoolitsevad. Kõva käe ihalus on olemas mis tahes ühiskonnas. Eestis, nagu näitas viimane Faktumi uuring, on see ihalus tänu kampaaniatele kahjuks kasvamas. Tugev riik, tugevad juhid, kindel/turvaline tulevik ja kord on majas ? need olid nurgakivid, millele tuginedes natsid 1933. a pärast ülemaailmset majanduslangust valimisvõidu said.

Nagu natsid, nii alustas RP pärast valimisvõitu konkurentide võimaluste piiramist. Erakondade rahastamisprobleemide lahendamise sildi all võeti sisuliselt võimalus uute tugevate erakondade tekkimiseks ? neil on raske konkureerida Riigikogu erakondadele riigi poolt antavate rahaliste toetustega.

Vormilt kodaniku hääle mõ-ju kasvatamisele, sisuliselt parlamentaarse riigi nõrgenemisele on suunatud ka teised RP ideed. Mäletate paari kuu tagust vaidlust avatud ja suletud nimekirjade üle? Lisaks praegu menetluses olev Riigikogu valimisseaduse muutmine. Mõlema seaduse tulem on see, et taas võtame suuna isikuvalimiste poole ? ametisse saab see, kes on popim, mitte kompetentsem. Ei tasu kahelda, kas respublikaanid valdavad PR-võtteid või ei, meenutage vaid modell Carmen Kassi jalutamas Urmas Reinsalu käevangus presidendi vastuvõtul. Milleks maailmavaated, kui on kaunid neiud ja sarmikad noormehed!

Samasse kaldub ?valgustatud monarhi? ehk presidendi otsevalimiste teema. Parlamentaarse Eesti ja presidendi praeguste volituste juures pole presidendi otsevalimisel sisulist mõtet. Keerutatakse üles hulk tolmu, kulutatakse hulk raha ja aetakse inimestel pea sassi silmakirjalikkusega, nagu oleks siis võim rahva käes. Otsevalimiste mandaat on presidendile vajalik, kui ta saab sellega midagi sisulist ära teha. See aga tähendaks juba sammu presidentaalse riigi poole. Või ehk ongi RP Hobujaama tänava kontori tubades oma targa juhi kampaania juba ootel?

Pean tunnistama, et mina kardan hüperaktiivseid inimesi, kes korraldavad minu elu PR-kampaaniate abil ja teavad alati paremini, mis mulle on hea ning millal, kus ja kellega tohin ma võtta pitsi viina. Kardan ka poliitikuid, kes on ehitanud oma tegevuse paljuski üles populismile, pettes niiviisi inimestelt välja mandaadi ning asudes siis sellega enda positsioone kindlustama. Hoiatavaid näiteid on ajaloos liiga palju. Natsi-Saksamaal asus alkoholi vastu võitlusesse ka SS, hakates ise korraldama mineraalvee tootmist. 1945. a oli ta võtnud endale 75% Saksamaa mineraalveeturust. Jälgin murega Eesti poodide veelette, millal jõuab müügile allikavesi ?Vabariik ehk Res Publica?.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:30
Otsi:

Ava täpsem otsing