Kaebamine vabastab kartelli liikme karistusest

Kaja Leiger 04. juuni 2004, 00:00

Menetlus algatati keelatud kokkuleppe ühe poole, UPM-Kymmene ülestunnistuste alusel. Selline ülestunnistus on eelkõige tingitud konkurentsialaste rikkumiste eest ette nähtud ülikõrgete trahvide ohust ning Euroopa Liidus kehtivast nn trahvide leevendamise (ingl k leninency) programmist, mille kohaselt sanktsioonidest võib vabastada või sanktsioone vähendada sellel kartelliosalisel, kes annab kartelli esimesena üles või töötab Euroopa Komisjoniga kaasa kartelli avastamisel või tõendite kogumisel.

Leniency-programm tähendab trahvidest puutumatuse võimaldamist või trahvide vähendamist Euroopa Komisjoni poolt, kui keelatud kokkuleppe pooleks olev ettevõtja annab vabatahtlikult kartelli üles. Euroopa Komisjon kehtestas uued reeglid alates veebruarist 2002, endised reeglid lihtsalt ei toiminud. Uute reeglite kehtestamine vallandas suure hulga avalduste esitamise Euroopa Komisjonile. Kartellides osalenud ettevõtjad tunnetavad ohtu, et kui nemad esimesena ei toimi, siis teeb seda mõni nende keelatud kokkuleppe partner, kes enamasti on konkurent, ning seega saab eelise teiste ees kas trahvide vähendamise või trahvidest sootuks vabastamise näol.

Samalaadsed trahvidest vabastamise programmid kehtivad Suurbritannias, Saksamaal, Rootsis, Prantsusmaal ning alates 1. maist ka Soomes.

Selleks, et saada trahvide suhtes immuunsust, peab ettevõtja Euroopa Liidu reeglite kohaselt olema esimene, kes annab kartelli üles või toetab uurimist, mis võimaldab komisjonil rikkumise tuvastada; peab tegema igakülgset koostööd komisjoniga ja esitama tõendeid; lõpetama oma osaluse kartellis; ei tohi olla kartelli algataja pool.

Trahvide vähendamist võib nõuda ettevõtja, kes küll ei vasta kõigile immuunsuse saamiseks vajalikele kriteeriumidele, kuid töötab samuti komisjoniga kaasa kartelli kohta tõendite kogumiseks. Trahvide vähendamise taotleja peab andma komisjonile tõendeid, millel on oluline väärtus uurimises, ning ta peab olema lõpetanud osalemise kartellis.

Eestis on hetkel konkurentsialaste rikkumiste eest ette nähtud vaid kriminaalkaristused ning analoogset programmi sanktsioonidest vabastamiseks ja nende vähendamiseks ei ole, kuigi sellist seadusemuudatust kavandatavat.

Koputamisreeglite kehtestamisel on tõenäoliselt ka Eestis oodata keelatud kokkulepete avastamise kasvu, kuna võimalikud karistused kartellis osalemise eest on väga suured. Samas tasub silmas pidada, et Eestile kohalduvad ka Euroopa Liidu reeglid ning juhtudel, kui kartell puudutab mitut liikmesriiki, saab kartelliosaline taotleda immuunsust või puutumatust Euroopa Komisjonilt vastavalt eelkirjeldatule.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:30
Otsi:

Ava täpsem otsing