Parimate ideede konverents

Esimest korda võib öelda, et turundajad said konverentsilt ka praktilist nõu ja nippe, mida tööle minnes kohe ka rakendada. Tavaliselt kutsutakse konverentsidele aina säravamate nimedega välismaa gurusid, kes räägivad edukatest ettevõtetest, kuid mille mastaabid on meie väikse Eesti jaoks liiga suured. On küll huvitav kuulata teiste kogemusi, kuid tuleb tunnistada, et ega praktilisi näpunäiteid sealt suurt võtta ei ole. Seekord oli aga teistmoodi.

Konverentsi esimene esineja oli turu-uuringufirma Envirosell koordinaator Manuela Sacco. Tema ettekande teema ?Miks inimesed ostavad?? oli põnev ja paljulubav, kuid esitus oli kahjuks täielik pettumus.

Sacco tutvustas Enviroselli ostuprotsessi uuringuid, mille eesmärk on selgitada, kuidas tarbijad ostmisel käituvad. Sacco tõi näiteid, kuidas ja kuhu paigutada paremini kaupa, et see mõjutaks ostuotsust, kuidas müügi- või teenindussaali, infoviitasid ning pakendeid enda kasuks paremini tööle panna.

Sacco sõnul näitasid uuringud, et on kindlad seaduspärasused, kuidas sooritavad oste mehed ja naised, lapsed ja vanurid. Samuti on erinevate kauba- ja teenusegruppide lõikes kindlad käitumismudelid.

Lisaks selgus Enviroselli uuringutest, et meediareklaam ei tööta, kui ostukeskkond seda kampaaniat ei toeta. Näiteks kuna USAs on 70% ja Eestis 50% ostuotsuseid impulssotsused, on ostukeskkonnas tehtav reklaam väga oluline.

Kahjuks aga oli ettekanne hüplik ja näidatud pildimaterjal imepisike ja ebakvaliteetne, mistõttu ei saanudki päris täpselt aru, kuidas ja kuhu kauba siis paigutama peaks.

Konverentsi nael oli aga Altia Eesti ASi tootegrupi juhi Vladimir Voloshini ettekanne. Voloshin lükkas ümber Eesti turundajate seas levivad müüdid, mis tuuakse argumendiks, et miks pole vaja teha reklaami vene keelt kõnelevatele elanikele. Ettekandele tegi väga hea faktilise sissejuhatuse Emori suunajuht Mari-Liis Eensalu.

Esimene müüt, mis paika ei pea, on see, et kuna venelane elab Ida-Virumaal, pole mõtet raha raisata ülevabariigilisele reklaamile. Statistika näitab, et kõige rohkem elab venelasi hoopis Harjumaal ehk siin samas meie kõrval.

Samuti on eestlastel kujunenud stereotüüp, et venelased on vaesed. ?Kust tuleb arvamus, et venelane on vaene? Raha pole kunagi palju, kuid väita, et venelane on vaene, on kindlasti vale,? ütles Voloshin.

Veel on levinud arvamus, et venelane on tige ja ropendab palju, mistõttu tuleb ka neile suunatud reklaamis kasutada roppe väljendeid. ?Kas keegi on näinud restoranis tigedat ja ropendavat venelast? Ei ole. Kui kõht täis, pole keegi tige,? selgitas Voloshin.

Ka arvatakse, et venelased on harimata hall mass. Voloshini sõnul on see absurd. Kuna venelased on vähemuses, siis tunnetavad nad palju suuremat konkurentsi ja saavad aru, et vaid hea haridusega pääseb löögile.

Voloshin tõi oma ettekandes ka igast meediakanalist näiteid, kus eestlaste otse tõlgitud reklaamisõnum tähendab venelastele hoopis midagi muud. Kuulates reklaami ja siis venelase kommentaari, kuidas tema seda mõistab, oli tõesti naljakas ja kohati isegi piinlik. Kui aga mõelda, et kõik need reklaamid on jooksnud nädalaid nii televisiooni kui ka raadio eetris või kaunistanud ajakirju või tänavapilti, ja lõpuks arvutada kokku, kui palju raha on sinna alla pandud, on asi päris kohutav.

See ettekanne oli vaieldamatult konverentsi nael. Terve saal oli vaimustuses, mida tõestas konverentsi pikim aplaus.

Konverentsi korraldajate suurim ebaõnnestumine oli teise päeva esimene sessioon, kus Estonian Airi ettekande ajal läks tehnika katki ja nii hullusti, et slaide ei saanudki enam jooksma ning Estonian Airi asepresident Leela Lilleorg oli sunnitud jätma oma ettekande pooleli.

Autor: Marju Saar