Uus mõõteseadus vähendab taatlemise sundi

Toomas Kolk 04. juuni 2004, 00:00

Ühes Eesti vastuvõtmisega ELi hakkas mai algusest kehtima ka uus mõõteseadus, mis vähendab taatluskohustusega mõõturite hulka ja mitmete mõõturite taatlemise intervalli.

Ettevõtjaid, ka väikeettevõtjaid, puudutab mõõteseadus otseselt ? see reguleerib pikkuse, massi, ruumala, pindala mõõtmistel kasutatavate mõõtevahendite kontrolli, kui need mõõtmised on seotud tehingutega.

Pea kõik mõõtevahendid, mida kasutatakse tehingutes, allutatakse taatlusele. Seaduse järgi võib allutada taatlusele mõõtevahendid, mida kasutatakse posti- ja transporditeenuste osutamisel, samuti ravimite valmistamisel ja tervishoiuteenuste osutamisel, pakendatud toodete käitlemisel.

Sellisteks mõõtevahenditeks on näiteks kauplustes kasutatavad kaalud, elektri- ja veearvestid, taksomeetrid, liiklusjärelevalves kasutatavad kiirusemõõturid, kütusetankurid. Taatluskohustust kannab mõõtevahendi turule laskja ning mõõtevahendi kasutamisel selle valdaja või kasutaja.

Uue seadusega läheb taatlemise sund kergemaks, sest lisaks esmataatlusele Euroopa Ühenduste Nõukogu mõõtevahendite üksikdirektiivide kohaselt saab iga riik siseriikliku korralduse alusel siseriigilise taatluse regulatsiooni ise määrata.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister on oma määrusega kehtestanud nimistu mõõtevahenditest, mis on siseriiklikult allutatud metroloogilisele kontrollile, nende täpsusnõuded ja taatluskehtivusajad. Võrreldes varem kehtinud seadusega on terve rea mõõtevahendite taatluskohustus ära jäänud ja on muudetud taatlusintervalle. Taatlusintervallide muutmine on tihtipeale ka tehniliselt põhjendatud või sõltuvuses muudest võimalikest mõjuritest: ei ole ju näiteks klimaatilised tingimused sarnased siin ja soojas Hispaanias.

Näiteks pidi enne baarides kasutatavaid alkoholimõõdu mensuure taatlema kord aastas, nüüd aga kord 10 aasta jooksul. Varem iga aasta taadeldud mõõdulintide taatluskehtivusaeg on nüüd viis aastat. Bensiinitankurite taatlemise kohustuseks jäi üks kord aastas.

Üldiselt on eestlased olnud seadusekuulekad ja lasknud oma mõõtevahendeid usinalt kontrollida. Kui üheksakümnendate esimesel poolel võeti seda kui sundi, siis nüüd saadakse aru ka asja sisulisest poolest. Lisaks on lääneliku ärikultuuri tulek asja positiivselt mõjutanud ? kui Skandinaavia juht ettevõttesse tuli, oli selge, et mõõtevahendid peavad olema kontrollitud.

Taatlemise juures on ette tulnud ka võltsinguid. Eeskätt kaubanduses on olnud kogemusi ?kleepsutajatega?, kes on võltsinud või kasutanud kaaludel võltstaatlusmärgiseid. Uus seadus toob kaasa võltsimise karistamise ? nii märgise võltsimise, selle müümise või võltsmärgiga mõõtevahendi kasutamise eest saab trahvi kuni 50 000 krooni. Kõige mõõteseadusse puutuva üle, kaasa arvatud ASi Metrosert üle, valvab tehnilise järelevalve inspektsioon.

Uue mõõteseaduse üks peamistest eesmärkidest on kaitsta riigi kodanikku võimalike kahjude eest, mis võivad tekkida valede mõõtmiste tagajärjel.

Uus mõõteseadus sätestab ka kinnispaki täitekoguse sertifikaatide ehk õige koguse sertifikaatide väljaandmise ja

e-märgise kasutamise. Varem neid Eestis välja ei antud.

Nimetatud sertifikaat annab tunnistust sellest, et pakend sisaldab täpselt sellele märgitud kogust ja mitte rohkem ega vähem. E-märgis on eriti oluline ekspordil, ilma märgiseta pakendite sisu võidakse tollis või sihtpunktis üle kontrollida. Toote pakendil avaldub e-märgis ümmarguse e-tähena (kilo)grammide või (milli)liitrite ees.

Mõõteseadus on vastavuses ka ELi direktiividega ja nii toimub sel alal liikmesriikides vastastikune tunnustamine ? näiteks kehtib siin tunnustatud laboris tehtud mõõteseadme taatlus ka Portugalis ja vastupidi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:30
Otsi:

Ava täpsem otsing