Viru Keskuse äriidee on Ülemiste omast etem

ÄP 04. juuni 2004, 00:00

Ligi kaks kuud on möödunud Tallinna kahe uue kaubanduskeskuse, Viru ja Ülemiste, avamisest. Esimene ülevaade ostjate arvust ja rentnike rahulolust räägib Viru kasuks.

Äripäeva meelest valis vaba aja me-kaks pürgiv Viru keskus õnnestunuma äriidee, samas kui Ülemiste läks oma hiiglasuure, kuid muus osas tavapärase hüpermarketi kontseptsiooniga alt ning ähvardab konkurentsis alla jääda.

Märtsis, enne Viru Keskuse avamist, kuulutas keskuse juhataja Ants Vasar Äripäevas, et uus keskus muudab tundmatuseni nii senist linnapilti kui ka tavapäraseid arusaamu kaubanduskultuurist. ?Me tahame, et Viru Keskus eristuks ?asjade ostmise kohtadest? ning oleks pigem vaba aja keskus, kuhu tullakse ?oppama, tuttavatega kohtuma, suhtlema, uusi ideid otsima,? kirjeldas Vasar uut äriideed. Ja see idee töötab. Kui kaubanduskeskust võib pidada moodsa aja kirikuks, siis Eesti ja Soome parlamentide esimeeste poolt avatud Viru keskus sobib uueks pühapaigaks. Siin on moepealinnade hõngu ja leidub soliidseid söögikohti.

Ülemiste seevastu on rohkem tavapärane tarbe- ja toidukaupade soetamise koht keskmisele eesti elanikule. Ülemiste võistleb ostukeskustega nagu Järve ja Kristiine, Viru asetub võrdluses pigem elitaarse Stockmanni kõrvale. Kindlasti võidab Viru Keskus asukohast: poemürakale komistavad paratamatult otsa nii välisturistid kui inimesed, kes teisel pool keskust bussi peale tahavad minna. Viru Keskus on osa suvisest jalutuskäigust kesklinnas, samas kui Ülemiste Keskus vajab kohaleminekuks autot, või tuleb istuda sadamast keskusesse viivale bussile.

Kahtlemata aitas Virut ka see, et asukoht oli comeback - keskus ei kerkinud tühjale kohale. Nii nagu ristiusu toojad rajasid oma kirikud eestlaste paganlikele pühapaikadele, kus nood juba käima olid harjunud, nii rajati Viru endise kaubanduskeskuse asemele.

Siiski, Ülemiste kasuks räägib see, et sinna minnakse ostma, niisama kohvitajaid sinna ei satu. Keskmise ostu suurus - keskuse juhi Guido Pärnitsa hinnangul 185 krooni - pole väike. Kui Ülemiste räägib 185kroonisest keskmisest ostust ja 12 000 ostust päevas, siis Viru juhid ei soovi sellistest numbritest rääkida. Võibolla just sellepärast, et iga jalutaja veel ei osta.

Tunnistame, et kahe keskuse võrdlemine on muuski osas kunstlik. Viru Keskus sooviski rohkem linnasüdames jalutavaid inimesi meelitada, Ülemiste aga spetsiaalselt kohalesõitvaid ?oppajaid näha. Viru keskus on pigem moemaja, Ülemistelt aga saab osta majapidamiskaupu ja mööblit. Kaks kuud on järeldusteks liiga lühike aeg.

Hoolimata ?agadest? on tänaseks selge, et Ülemiste projekt ei tasu ennast ära nii kiiresti, kui omanikud lootsid. Kahe esimese kuu tulemuste järgi jäävad ostude arv ja aastakäive kaks korda loodetust väiksemaks. Guido Pärnits, kes keskuse esimesel lahtiolekukuul külastajate arvu korduvate pressiteadetena välja hõikas, väidab nüüd, et ostude arv on külastajate arvust objektiivsem näitaja - igaüks püüab näidata endale soodsaid numbreid. Äripäeva meelest on aga kõige parem indikaator rentnike küsitlus: Viru keskus tagab kõige suurema läbimüügi. Kuniks rentnikud on rahul, läheb keskusel hästi, kui aga rentnikud lahkuma hakkavad, järgnevad ka majandusraskused.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:30
Otsi:

Ava täpsem otsing