Võlakirjainvesteeringu tootlus viimastel kuudel ebarahuldav

Kui senini on Toomas keskendunud peamiselt aktsiainvesteeringutele ja lasknud oma võlakirjainvesteeringul (Hansa Intressifond) vaikselt, kuid kindlalt ülespoole liikuda, siis viimased paar kuud on pannud ta muret tundma.

Pärast märtsi lõpus saavutatud 135,60 krooni taset pole võlakirjafondi osak rohkem kui kaks kuud suutnud seda taset ületada. Toomase jaoks on selline stagnatsioon mõnevõrra üllatuslik ja uudne nähtus. Pärast 2002. aasta jaanuari, mil ta võlakirjaosakud oma vaba raha hoidmiseks portfelli soetas, on osakute hind tõusnud keskmise tempoga, 0,38?0,40 krooni kuus (ehk toonud keskmiselt sisse poolteist tuhat krooni). Viimase kahe kuuga oleks osak võinud seega tõusta 135,60 kroonilt 136,50 kroonini, mitte aga sulguda 135,49 kroonil, nagu see üleeile tegi.

Toomas võttis Hansa Intressifondi kvartaliraporti ette ja otsustas asja uurida.

Hansa Intressifond investeerib peamiselt kõrge kvaliteediga (st väikese tootluse, kuid väga madala riskiga) valitsuste ja ettevõtete võlakirjadesse. Umbes pooled võlakirjadest on kestusega alla aasta, ülejäänud pikemaajalised.

Kuna Euroopas on intressid viimastel aastatel pidevalt allapoole tulnud, on portfelli kuuluvate võlakirjade hinnad tõusnud ning fondiosaku hindu kergitanud. Viimastel kuudel on aga intresside langus peatunud. Võiks öelda, et asendunud isegi kerge tõusuga. Seda nägi Toomas ilusasti ka Eesti kommertspankade baasintressiks kujunenud 6 kuu Euriborist, mis saavutas märtsi lõpus oma rekordmadala taseme (1,923%), kuid mis nüüdseks on kosunud juba 2,15%ni.

Euribor on küll intress, millega Euroopa pangad üksteistele laenu annavad, kuid Toomas pani tähele, et see annab täpse ülevaate ka Euroopa võlakirjaturul valitsevate intresside muutumisest tervikuna.

Kuna Euroopa majanduselt oodatakse kosumist, võivad tõusma hakata ka intressimäärad. See tähendab võlakirjade langust ning teeb nende portfellis hoidmise küsitavaks.