Eesti majandus kosub jõudsalt

Villy Paimets 07. juuni 2004, 00:00

Analüütikute arvates on majanduskasvu taga suurenenud eksport, väliskaubanduse liidu juht aga kahtleb selles.

?Maailma majanduse elavnemise taustal on kaupade ja teenuste ekspordi kasvu tõus loogiline. Samas tundub sisenõudlus endiselt tugevana, ehkki väliskaubanduse andmed tõotavad välistasakaalu paranemist esimeses kvartalis,? ütles Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit. ?Eratarbimises võis suuremat elavnemist näha alles aprillis.?

Saarniidu sõnul säilis esimeses kvartalis Eesti ja euroala kasvuerinevuse vahe, mis viimasel ajal on ulatunud viie protsendipunktini. Euroala majandus kasvas esialgsel hinnangul 1,3 protsenti.

?Kindlasti on kasvu kiirenemise taga ekspordi kasv, näiteks nominaalselt kasvas kaubaeksport esimeses kvartalis 20 protsenti, mis viitab tugevale ekspordi reaalkasvule,? ütles Sampo Panga analüütik Anne Karik-Uustalu. ?Ekspordihinnaindeksi kasv on sel aastal tunduvalt tagasihoidlikum võrreldes möödunud aasta anomaaliana tundunud kiire ekspordihinna kasvuga.?

Sama arvas ka Ühispanga makroanalüütik Ruta Eier. ?Põhiliseks majanduskasvu toetajaks oli kindlasti eksport, mis on lõpuks kasvuhoo sisse saanud,? ütles Eier. ?See oli ka oodatud ning ekspordi kasvutempo peaks selle aasta jooksul veelgi kiirenema. See on väga positiivne, et majanduskasvu struktuur on paranenud võrreldes eelmiste aastatega.?

Eesti Väliskaubanduse Liidu juht Tambet Made jäi aga eriarvamusele. ?Kahtlen, ma ei kujuta ette, mis kaubaartikkel see võiks olla, mille arvel on eksport kasvanud,? ütles Made. ?Ma ei tea, millest see statistika koosneb ? kui on tegemist klassikalise kaupade ekspordiga, siis on küsimus, et mis kaup see on, mida eksporditi. Kui selle statistika hulgas on ka teenused ja Soome turistid, siis tõepoolest oli enne 1. maid väike elavnemine.?

?SKT kasvu tingis ettevõtlussektori tugev kasv, nagu näitas ka jaekaubandus-, ehitus- ja töötleva tööstuse statistika,? ütles statistikaameti makromajandusstatistika teenistuse juhataja Erika Sisask.

Rahandusministeeriumi sõnul ekspordi kiire kasv tõenäoliselt jätkub, kuigi ka impordi kasv peaks seoses tarbekaupade ja vahetarbimiskaupade sisseveoga kiirenema. Aasta teisel poolel võib oodata investeeringute kasvu kiirenemist seoses suurinvesteeringuga Kunda tselluloositehasesse.

Teiste ELi uute liikmesriikidega võrreldes on Eesti majanduskasv üks kiiremaid, kuid jäi esimeses kvartalis, nagu mullugi, ilmselt aeglasemaks Lätist ja Leedust.

Üldpilt uutest Ida-Euroopa riikidest näitab ekspordi kasvu, ehkki põhiturul Euroopa Liidus ei ole majanduskasv veel kindlal tõusul, ning buumi tööstuses ja ehituses. Mitmes riigis on kiirenenud inflatsioon.

Lätis kerkis inflatsioon aprillis 5 protsendile, mis on viimase kuue aasta kõrgeim tase, sundides Läti keskpanka tänavust inflatsiooniprognoosi tõstma 4 protsendilt 4,5-le, ütles panga avalike suhete juht Martins Gravitis. Hinnatõusu taga on Gravitise sõnul elanike ostupaanika enne 1. maid, käibemaksu tõus, mitme pikka aega riiklikult kontrollitud hinna vabakslaskmine, terase hinna tõus jne. Majanduskasvu ergutab Lätis jätkuvalt tugev siseturu nõudlus, kuid Gravitise sõnul on ka eksport toibumas. Pank ennustab tänavu Läti majanduskasvu 7?8% pärast läinud aasta 7,5% SKT kasvu.

Leedu SKT kasvas esialgseil andmeil esimeses kvartalis 7,5% pärast Euroopa kiireimat 9% majanduskasvu läinud aastal. Kasvu ergutab jätkuvalt tugev nõudlus siseturul, kus suurim buum on finants- ja ehitussektoris. Valitsuse hinnangul jääb selle aasta majanduskasv 7?7,3% vahele.

Ungari majandus kasvas esimeses kvartalis rohkem ekspordist ja vähem tarbimisest. Prognoositud 3,5% asemel kasvas Ungari SKT esimese nelja kuuga 4,2%, mis on kiireim tempo 2001. aastast. Tugevaim kasv oli tööstus- ja ehitussektoris. Investeeringud suurenesid aasta baasil 18,9%, eksport kasvas märtsis 11%. Nende numbrite põhjal võib Ungari majanduskasv tänavu tulla valitsuse prognoositud 3,5% asemel vähemalt 4%, vahendas Bloomberg.

Poolas ennustavad analüütikud ja majandusinstitutsioonid esimese kvartali kasvuks 5,5?6,5%, ütles Eesti Poola saatkonna majandusametnik Andres Traat. Tööstustoodang ja eksport kasvavad ? hiljuti kirjutas ajaleht Rzeczpospolita, et Poola toidukaupade eksport Euroopa Liitu kasvas üksi ELiga ühinemisele järgnenud nelja nädalaga 25%. Poola rahandusministri Andrzej Raczko hinnangul tuleb selle aasta majanduskasv vähemalt 5,3% võrreldes 3,7ga läinud aastal.

T?ehhis ennustatakse majanduskasvu kiirenemist lisaks ekspordile tänavu rohkem ka eratarbimise kasvust. Seda pärast erandlikult kiiret palgatõusu ? keskmiselt kasvas reaalpalk esimeses kvartalis 6,4%, avalikus sektoris 10%. See paraku lisab inflatsiooniohtu, mida on kiirendanud ka toidukaupade hinna tõus ja T?ehhi krooni nõrgenemine. SKT prognoos on selleks aastaks 3,25?3,5% pärast läinud aasta 2,9% kasvu.

Slovakkias, mis on 19% tulumaksumäära ja ELi ühe odavaima tööjõuga meelitanud riiki eelkõige suuri autotööstuse investeeringuid, on selle aasta majanduskasvu prognoos 3,8?4,4 protsenti. Inflatsioon on kõrge ? keskpanga hinnangul tänavu 5,7?7%.

Sloveenia sai inflatsiooni kohta hiljuti märkuse ELi rahandusministritelt, ehkki valitsus on suutnud hinnatõusu aeglustada 7,2 protsendilt 3,8 protsendile. Eelkõige manitseb Brüssel Sloveeniat kontrollitud hindu vabaks andma ning telekommunikatsiooni- ja energiaturul konkurentsi suurendama. Sloveenia makromajanduse ja arengu analüüsi instituudi IMAD prognoosi järgi aeglustub inflatsioon tänavu 3,3 protsendile ning majandus kasvab 3,6%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing