Inimese ja looduse kramplik eraldamine

Natura võrgustik luuakse kahe ELi direktiivi ? loodus- ja linnudirektiivi ? põhjal, mille üldised põhimõtted on kõikidele ELi liikmetele kohustuslikud. Kuidas riigid neid põhimõtteid ellu rakendavad, on jäetud riikide enda otsustada.

Natura 2000 peab looduse kaitsmisel vajalikuks arvestada ennekõike inimese ühiskondlike, kultuuriliste ning majanduslike vajadustega. Kuna me oleme osa loodusest, siis on võetud eesmärgiks rakendada kaitsemeetmeid nii, et piirangud ei hakkaks ohustama inimliiki. Seetõttu on Euroopa Nõukogu direktiivis ?Looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta? seatud põhieesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, arvestades mõnel puhul vajadust jätkata või isegi soodustada inimtegevust. Sama direktiivi järgi peavad rakendatavad meetmed arvestama majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke iseärasusi.

Natura 2000 üldised põhimõtted näevad veel ette, et kaitstavateks aladeks ei tule valida kõiki linnu- ja loodusdirektiivi liikide esinemisalasid, vaid ainult esinduslikum osa. Siiski viitab paljude maaomanike umbusk asjaolule, et Eestis valitseb oht, millega alahinnatakse Natura 2000 võrgustiku õiguslikult läbimõeldud loomise vajadust.

Võimalikud ohud seisnevad selles, et valitsejatele antakse seadusega liiga suured volitused, et eeskirjad kitsendavad liialt inimtegevust ja -õigusi ning ettevalmistamisel olevad aktid on vastuolus nii iseendaga kui ka tegelikkusega.

Kogu looduskaitse reformimisest on jäänud mulje, et püütakse veereva vankri ette hobust rakendada õigustusega, et küll hobune hoogu pidurdab. Kindlasti on eelnõude koostajatel üllad eesmärgid, kuid looduskaitseseaduse eelnõu lugemisel ilmneb mitmeid ebatäpsusi, vastuolusid ja mõeldamatut regulatsiooni. Nii kehtivad seadused kui ka looduskaitseseaduse eelnõu jäävad pisut kaugele tegelikust regulatsioonivajadusest. Samuti ei peegelda nad eurodirektiivides selgelt väljendatud eesmärke. Looduskaitseseadus ei ole põhiseadus, mille tõlgendamiseks on käepärast rida alanevaid-täpsustavaid akte, küll aga on just eurodirektiivid need, mida kohalik seadusandlus täpsustama peab.

Nimetatud seadus ja eelnõu raskendavad elu maal ja süvendavad inimeste ebakindlust. Näide: rahvuspargi haldaja ei luba kaitsealal paiknevale vundamendile ehitada elumaja väitega, et seal asus enne laut. Tekib küsimus, kas elamu püstitamisega olemasolevale vundamendile ohustatakse mõnda liiki või elupaika rohkem kui lauda ehitamisega? Alex Lotman on märkinud, et keelatud on vaid selline tegevus, mis ohustab neid liike või elupaiku, mille kaitseks ala on määratud.

Eesmärk ei pea olema looduse ja inimese kramplik eraldamine. Natura 2000 eesmärk on ikkagi loodust kahjustava majandustegevuse piiramine kaitsealadel, mitte inimtegevuse pärssimine. Eriti ebameeldivaks osutub elu neil aladel, kus suurte volitustega kaitseala valitsejaks juhtub olema kõrgendatud võimuvajadusega isik või lihtsalt negatiivse suhtumisega dogmaatik. Kas me ikka kaitseme loodust, kui on mõistlikum otsida endale teine asupaik või sootuks urbaniseeruda?

Siinkohal on otstarbekas viidata Eestis 6. juunil 2001 ratifitseeritud keskkonnateabe konventsioonile, mille eesmärk on tagada üldsuse esindajatele laiaulatuslik, lihtne ja tõhus juurdepääs teabele, otsustamisprotsessile ja õigusemõistmisele.

Autor: Heigo Kendla