Korteriühistud dikteerivad elamute renoveerimisturgu

Kaimar Ilves 07. juuni 2004, 00:00

Korteriühistu on muutunud usaldusväärseks ja arvestatavaks partneriks pangale. Sellise arusaama kinnituseks on ka mõistlikkuse piiridesse jäävad intressimäärad, lisaks veel sihtasutuse KredEx toetused, milleks tänasel päeval on rekonstrueerimistoetus ning tehnilise ülevaatuse toetus.

Rekonstrueerimistoetuse raames toetab riik sihtasutuse KredEx kaudu korterelamuid, mis on ehitatud enne 1990. aastat, 10% ulatuses ehitise rekonstrueerimise ja rekonstrueerimisega seotud tööde maksumusest, kuid mitte rohkem kui 200 krooni korterelamu suletud netopinna ühe ruutmeetri kohta kokku aastatel 2003?2008.

Rekonstrueerimistoetus laieneb korterelamute tegevustele, mis on seotud rekonstrueerimisjärgsete remonttööde läbiviimise ning samuti elektrisüsteemide ja gaasipaigaldiste muutmise ja asendamisega, et hoida ära kande- ja piirdekonstruktsioonide hävimine ja kahjustuste tekkimine.

Selleks, et langetada otsus, mitmes etapis töid teostada, oleks igati kasu asjalikust ja analüüsitud tegevusplaanist, mis tuleks ühistul tellida ekspertiisibüroost.

Tehnilise ülevaatuse läbiviimine annab ka garantii ühistu juhtkonnale, et nad tegutsevad erapooletult, ei lähtu kaupu/teenuseid pakkuvate ettevõtete huvidest, kuna alati tekib korterelamu kaasomanikel küsimusi, miks just sellises järjekorras töid tehakse jne.

KredEx toetab tänasel päeval korterelamu tehnilise ülevaatuse, ehitusprojekti koostamist ja energiaauditi teostamist.

Toetatakse korterelamuid, mis on ehitatud enne 1990. aastat. Toetuse põhiprintsiip on, et toetatakse 50% nn tehnilise ülevaatuse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 6000 krooni kokku korterelamu kohta.

Lisaks eelpool nimetatud KredExi toetustele pakuvad mõned kohalikud omavalitsused toetusi, mis soosivad veelgi elamute renoveerimist. Kuna iga linna mainet kujundab paljustki selle üldilme ? millises seisus on elamud jne ?, siis on Tallinna linn omalt poolt pannud renoveerimisprotsessile õla alla intressitoetuse näol. Sama on meie andmetel teinud Rakvere linn. Lisaks kaaluvad seda toetust meie teada Haapsalu ja Tartu.

Seega saame täna öelda, et korteriomanike poolt hallatavate elamute renoveerimiseks on suurelt jaolt kõik eeltööd tehtud ja paljud korterelamu omanikud õnneks neid võimalusi kasutavad. Selle tõenduseks on laenuraha kasutanud korteriühistute arv.

Eestis elamuhaldajatele väljastatud laenude arv küündib täna 700ni, mis moodustab peaaegu 10 protsenti tegutsevate korteriühistute arvust.

Millest tuleks alustada, et nii remonttööd kui ka nende finantseerimine kulgeks võimalikult kvaliteetselt ja kiiresti?

Alustada võiks elamu remondivajaduste väljaselgitamisest. Ehituseksperdilt tellitud ehitus-tehnilise akti alusel saab koostada remonttööde prioriteetide nimekirja ning tööde esialgse eelarve. Paralleelselt on soovitatav astuda läbirääkimisse pangaga, et kokku leppida finantseerimistingimustes: võõr- ja omafinantseerimise suurus, intressimäär, liikmete maksekoormus, samuti kaasnevate kulude suurus.

Järgnevalt peaks juhatus valmistuma üldkoosolekuks. Üldkoosolekul võetakse vastu otsused, millega kinnitatakse aasta remonttööde kava, finantseerimisallikad, samuti liikmete orienteeruv maksekoormus.

Paljude suuremate ühistute järelmaksu kasutamise kogemus näitab, et liikmete maksekoormus ei suurene, vaid tänu elamu piirdekonstruktsioonide soojustamisele ja küttesüsteemi ajakohastamisele võib isegi väheneda.

Ühistu majandamise üks olulisemaid eesmärke ongi luua tingimused kulude kokkuhoiuks, ennetada remonttööde kulude kasvu ja avariisid, samuti pakkuda elanikele meeldivat ja turvalist elukeskkonda.

Sageli tuntakse huvi, millal on õige aeg remondiga alustamiseks. Vastus tuleks leida oma maja seisukorra tõsisel hindamisel. Hinnata tuleks hetkeolukorda ja jooksvaid ekspluatatsioonikulusid: küte, vesi, gaas, elekter jne.

Ehitise üldist seisukorda vaadates oleks otstarbekas lähtuda seisukohast, et mida kauem me elamul laguneda laseme, seda kallimaks meile edaspidi selle remont läheb.

Sama peaks silmas pidama ka energiasäästlikkusele mõeldes. Kroonid, mis me täna kokkuhoiule kulutame, teenivad end ise selle kokkuhoiuga tasa.

Ühistu juhtide üheks vastutusalaks on elamu remonttööde korraldamine. Sageli paneb see juhatuse proovile ? kas suudetakse remonttööde plaanid ka edukalt realiseerida. Sõltumata planeeritavate remonttööde mahust ja tööde teostamiseks valitud meetoditest oleks kindlasti kasulik enne tähtsate otsuste langetamist konsulteerida vastava ala spetsialistidega.

Ehituskorraldus, sellega seotud juriidiline ja finantsiline pool on sedavõrd spetsiifiline, et üks inimene ei suuda nendes valdkondades piisavalt hästi orienteeruda.

Sageli proovitakse toime tulla ainult oma kogemustega, tuues niisuguse tegutsemisviisi põhiliseks argumendiks odavuse. Raha säästmine erinevate spetsialistidega konsulteerimise ja koostöö arvel osutub tegelikkuses vaid illusiooniks.

Lisaks kõigele võtab korteriühistu juhatus sellise sammuga endale kogu vastutuse remonttööde õnnestumise eest, kusjuures tagantjärele abi saada on juba tunduvalt keerulisem ning muidugi ka kulukam.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing