Tööootustel on töösuhte õnnestumisel täita oluline roll

Seetõttu on tähtis teadvustada oma ootusi ning nendest rääkida, et nii töötajal kui ka tööandjal oleks selge, mida teine pool ootab ja mida on võimalik vastu saada ning kuivõrd on töötaja ootused rahuldatavad konkreetses organisatsioonis.

Inscape Publishingi väljatöötatud tööootuste profiili põhjal läbi viidud uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et esiteks mõjutavad tööalaseid ootusi inimeste püsiomadused ? teatud väljakujunenud käitumiskalduvused on seotud teatud tööootustega (nt karjäär, stabiilsus). See tähendab seda, et osale inimestele on juba loomupäraselt omane vajadus stabiilse töökoha või karjääriedu saavutamise järele. Lisaks väljakujunenud käitumuslikele iseärasustele mõjutavad tööootusi demograafilised tegurid, nagu sugu, vanus, haridus, amet, töökoht. Samas inimese elukoht tööootustele mõju ei avalda.

Uuringu põhjal esinesid soolised erinevused karjääri- ja struktuuriootuses: meestel on kõrgemad karjääriootused ning naistel kõrgemad struktuuriootused. Paljuski võib see tuleneda meie kultuuris väljakujunenud arusaamadest ja normidest ning nende läbi omandatud hoiakutest. Kui üldiselt on levinud arvamus, et mehed peaksid tööl rohkem saavutama ja karjääri tegema, siis võivadki nad hinnata enda jaoks karjääriga seotud aspekte olulisemaks. Naiste jaoks aga võib olla mugavam töötada kindlate ettekirjutuste ja väljakujunenud standardite järgi.

Vanuse põhjal esinesid erinevused keskkonna-, tasakaalu-, struktuuri-, karjääri- ja tunnustuseootustes, mis on madalamad üle 40aastastel inimestel kui noorematel. Põhjus võib siin peituda selles, et üle 40aastastel inimestel on suurem töökogemus ning tõenäoliselt oskavad oma ootusi paremini teadvustada. Kui noortel on sageli ebareaalselt kõrged ootused tööle, mis ajapikku taanduvad, siis üle 40aastased inimesed omavad piisavalt kogemusi, millele tuginedes kujunevad nende ootused rohkem reaalsusele vastavaks.

Hariduse järgi eristub kõrgharidusega töötajate grupp kesk- ja keskeriharidusega töötajate grupist oma madalamate ootustega stabiilsusele, keskkonnale, tasakaalule, struktuurile, karjäärile ja koostööle. Üldjuhul omavad kõrgharidusega inimesed selgemaid sihte, mida nad tööalaselt saavutada tahavad, ning on pigem pühendunud oma erialale/ametile kui organisatsioonile. Seega ei pruugi nad eriti väärtustada stabiilsust, keskkonda, tasakaalu, struktuuri ja koostööd, mis on rohkem seotud organisatsiooniliste teguritega.

Ametikohtade lõikes sarnanevad oma tööootustelt tippjuhid spetsialistidega ning keskastmejuhid teenindajatega. Põhjus võib olla selles, et paljud suurte ettevõtete keskastmejuhid on ise endised teenindajad, samuti oli käesolevas valimis teenindajatel ja keskastmejuhtidel madalam haridus võrreldes spetsialistide ja tippjuhtidega. Teistest kõrgem iseseisvusootus on tippjuhtidel, kuid ka keskastmejuhtide keskmine ootus iseseisvusele on kõrgem kui spetsialistidel ja teenindajatel. Erinevused esinevad veel stabiilsuse-, tasakaalu-, struktuuri- ja tunnustuseootustes, kus kõrgemad ootused on keskastmejuhtidel ja teenindajatel ning madalamad spetsialistidel ja tippjuhtidel.

Organisatsioonitüüpide põhjal eristub teistest üle saja töötajaga eraettevõtete töötajate grupp, kus on kõrgemad ootused stabiilsusele, keskkonnale, tasakaalule, struktuurile ja karjäärile. Suuremate ettevõtete töötajate kõrgemad ootused stabiilsusele ja struktuurile võivad tuleneda sellest, et üldjuhul on need tingimused suurettevõtetes täidetud ning inimesed, kellel sellised ootused esinevad, võivad otsida keskkondi, kus nende ootused rahuldatakse. Samuti on karjäärivõimalused valdavalt suurettevõtetes suuremad ning tasakaalu saavutamine töö ja eraelu vahel võib olla lihtsam stabiilses ja kõrge struktuursusega ettevõttes.

Erinevaid demograafilisi gruppe seob see, et nii madalama haridusega töötajad, teenindajad ja keskastmejuhid kui ka üle saja töötajaga ettevõtete töötajad väärtustatavad struktuuri, stabiilsust ja tasakaalu.

Autor: Marju Randlepp