Välismaalaste vähene huvi hoiab sisemaa kinnisvara hinnad madalamal

Suurim on välismaalaste (soomlased, rootslased, sakslased) osakaal Saare- ja Läänemaal, suvituspealinnas Pärnus ja Tallinnas, sõnab Vestman Kinnisvara analüütik Ülle Tamm. ?Kesk-Eesti kinnisvara vastu on nende huvi suhteliselt tagasihoidlik.

Statistiliselt suur välismaalaste osakaal on Ida-Virumaal, kus siis tegemist kohalike venelastega, kel Venemaa kodakondsus. Järva-, Jõgevamaal, samuti Lääne-Virumaal võiks välismaalastele huvi pakkuda maatulundusmaa, sest siin paiknevad ühed viljakaima mullastikuga põllud. Kuid mingil määral takistab seda kinnisasja omandamise kitsendamise seadus, mis piirab üle 10 hektari suuruste metsa- ja põllumaade omandamist,? selgitab Tamm.

Ülle Tamm kinnitas, et palju otsitakse kortereid ja maju Tallinna linna piirist 50?60 km kaugusel, eelistatud on arenenud infrastruktuuriga väikelinnad, asulad. Oluline on näiteks kaupluse, kooli, lasteaia, haigla-polikliiniku olemasolu, kuid tööl käiakse Tallinnas. Kõige tugevamad pealinna mõjutused on Raplamaa, eelkõige Kohila ja Rapla valla, kinnisvaraturul.

?Eelmisel aastal tõusid korterite hinnad Rakveres umbes 15%, Raplas 15?25%, Paides ning Jõgeval kuni 60%. Paides ja Jõgeval oli protsentuaalselt suure hinnatõusu põhjuseks madalam hinnatase, kus lisanduv 30 000 kr/10 000 kr tähendas juba üle 50% tõusu.

Rakveres ja Raplas on suurem hinnatõus juba toimunud ning kõrgema hinnataseme tõttu ei saa edasine hinnakasv olla oluliselt üle 10% aastas,? selgitas Tamm. Rapla linna tüüpkorterite hindade tõusu põhjuseks võib pidada pealinna eluruumide olulist kallinemist ja aina soodsamaid laenutingimusi. Tamm märkis, et võrreldes 2001. aastaga on näiteks Rakveres tüüpkorterite hinnad kerkinud kuni neli korda. ?Kui veel 2001. aasta alguses võis kahetoalise mugavustega korteri osta 60 000 krooniga, siis täna tuleks analoogse eluaseme eest tasuda 240 000?260 000 krooni,? ütles Tamm.

Autor: Signe Kalberg