Apananski tõllas, Bergmann võllas

Põhjus peitub erinevates ärikäekirjades. Apananskile kuulunud firmadest kaob raha offshore?ide ja välismaiste pangakontode kaudu vaid paari lihvitud sammuga. Bergmann teeb aga soovitusi kuulda võtmata kümneid segaseid tehinguid. Ehkki pankrotistunud seltside jaoks on tulemus sama ? suur osa rahast on kadunud ? on erinev tegutsemislaad jätnud meeste elule erineva pitseri.

Leonid Apananski enesekindlus on põhjendatud. Suure tõenäosusega aegub tema kriminaalasi suvel, kohtuvaidlused venivad ja on hääbumas.

Kadunud on 30?40 miljonit krooni AB Elukindlustuse ja ASA Kindlustuse endiste klientide raha. Kuid seltside kunagine omanik ? hallipäine, kuldsete prilliraamidega, heas vormis ja parimais aastais mees ? on endiselt seltskonnaürituste lemmik, alati oodatud kunstioksjonitele kui helde ostja.

Ajakirjast Kroonika on lugejad aastaid haaranud lugusid Apananski (tänaseks endisele) elukaaslasele Marica Lillemetsale kingitud uuest Mercedesest ja 100 000 krooni maksvast autoriehtest. Kroonika tähelepanuta pole jäänud Lillemetsa kihlasõrmus, mida kaunistavad briljant, smaragd, safiir ja rubiin.

Apananskil on head sidemed poliitikas. Ta tasub Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare Tallinna kodu ja Hundisilma talu kindlustusarved 2000. ja 2001. aasta eest. Mehe enda sõnul on tegemist tavalise tehinguga, maali eest tasumisega.

Apananski enesekindlus väljendub juhtimisstiilis, mis ei talu poolikuid lahendusi. Oma kindlustusseltside nõukogu esimehena andis ta välja käskkirja asutuses keelatud väljendite kohta. Muu hulgas oli alluvatel keelatud öelda, et ?helistasin, aga ei saanud kätte?.

1999 alguses, kui kindlustusseltsid hakkavad varisema, suudleb Apananski kohtumisel galantselt Äripäeva naisajakirjaniku kätt, pakub rosinaid ja rõõmustab tänu kaasale allavõetud kilode üle. Vaid mõned kuud varem 1998. aasta jõulude ja uue aasta vahel tagab AB Elukindlustus paaripäevaste vahedega laene ligi 25 miljoni krooni ulatuses. Nii hakkab liikuma raha, mis seltsi arvele enam kunagi ei jõua.

Mõned kuud pärast enesekindlat intervjuud toimub 1999. aasta augustis tehing, mille tulemusel seltside vara ligikaudu 35 miljoni krooni väärtuses müüakse Apananskiga seotud offshore-firmale Westfield Financial Group. AB Elukindlustus ja ASA Kindlustus saavad asemele aktsiad, mida pankrothaldurid pole tänaseni rahaks suutnud teha.

Haldur on üritanud Apananskit selle 1999. aasta tehingu eest süüdistada 35 miljoni kroonise kahju tekitamises, kuid kohtuasi jõudis tänavu aprillis seisu, kus kohtunik jättis tagaseljaotsusega hagi Apananski vastu rahuldamata.

Ka kriminaalpolitsei uurib sama 35 miljoni kroonise tehingu üksikasju. Tehingud kindlustusseltside rahaga on käinud läbi offshore-firmade ja välismaiste pangakontode. Politsei püüab jälitada Apananski seltsidest välja viidud raha, esitab õigusabipalveid üle maailma ja ootab juba üle aasta Iisraeli pankadest vastuseid.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude ülemkomissar Eero Ergma tunnistab, et raha on kadunud, välismaised kontod, milleni jõutakse, tühjad. Käib võidujooks ajaga, sest kriminaalasja ähvardab augustis aegumine.

Seoses uurimisega korraldas politsei Apananski Tallinna kodus ka läbiotsimise. Härrasmees jääb ka siis väärikaks, ta viskab politseinikega nalja ja räägib lugusid oma elust.

Kohtu ees on Apananskit keeruline süüdistada. Mitmel puhul pole kohtu all mitte Apananski, vaid isikud, kes oma ametikoha tõttu olid vastutavad. Need Eesti omaaegse ühe suurima kindlustusseltsi tippjuhtkonda kuuluvad inimesed said head palka ja hüvesid, vastu andsid oma allkirjad hiljem kohtus vaidlustatud tehingutele. Apananski pole neid ka nüüd üksi jätnud, neid esindab Raivo Lausi advokaadibüroo nagu Apananskit ennastki.

Apananski parim investeering ongi olnud õigusabi. Erinevalt Bergmannist ei arva Apananski, et ta on kõige targem. Inimesed, kes on pidanud süvenema mõlema mehe ettevõtetega seotud raha liikumise keerdkäikudesse, ütlevad, et tema skeemid pole keerulisemad kui Bergmannil, kuid otsad on hästi peidetud.

AB Elukindlustuse ja ASA Kindlustuse pankrotid on näidanud, et iga juriidilisele nõustajale makstud sent on end hästi tagasi teeninud. Nagu nähtub paberitest, on Apananski sagedane advokaat Leon Glikman. Tema vahendab Äripäevale ka ärimehe vastused küsimustele (lk 6) koos hoiatuste ja viidetega seadusepunktidele, mida leht tema kliendist kirjutades peaks silmas pidama.

?Raha väljaviimisel kindlustusseltsidest on arvestatud Eesti õigussüsteemi nõrkade kohtadega,? kinnitab pankrotihaldur Urmas Tross, kes on kohtus hagidega nii Apananski kui ka Bergmanni vastu. Tross toob näiteks kriminaalasja vaid viieaastase aegumistähtaja, välismaalt ühe infokillu kätte saamine võib võtta aga üle aasta. ?Tehingute kavandamisel on arvestatud asjaoludega, mis vabastavad vastutusest võlausaldajate ees. See iseloomustab skeemi kavandajate põhjalikku ettevalmistust,? ütleb Tross.

Apananski ei takerdu minevikku. Ta läheb edasi uute äridega Venemaal. Eestisse on tal jäänud korter ning suvemaja. Ja arvukalt temale kuulunud seltside võlausaldajaid.

Andres Bergmanni kriminaalasjade toimik väärib Eesti rekordit. 9000 lehekülge ehk ühe meetri jagu materjale ähvardavad meest kuni kümneaastase vanglakaristusega.

Bergmann on täna murdunud mees. Aastakümme tagasi seltskonnalehekülgedel sirge rühi ja meeldiva olekuga pilke püüdnud ärimees muutus pärast talle kuulunud panga moratooriumiotsust üleöö halliks. Varjud silme all viitavad teadjate sõnul lisaks stressile ka tekkinud alkoholilembusele. Advokaat Aivar Kello on pidanud mitmel puhul tõrjuma sellised viited kui alusetud.

Küll on Bergmannil tervislikel põhjustel ära jäänud arvukalt kohtuistungeid. Või on põdur tervis osa asjade käiku venitada püüdvast näitemängust? Bergmanni kriminaalasja uurinud ja meest korduvalt üle kuulanud uurija Eero Ergma seda ei usu: ühe istungi edasilükkumise põhjuseks olnud kukkumise põhjustatud peahaavad olid tõelised ja nende tahtlik tekitamine oleks juba uskumatu enesehävitamine.

Tõestamatu on see, kas ja kui palju ka füüsilise isikuna pankrotistunud Bergmannil leivaraha on. Üsna kasinast olukorrast annab tunnistust ekspankuri palve pankrotitoimkonnale toetada teda tervisekulutuste kandmisel. ?Õnneks võttis riik selle enda kanda,? vihjab toimkonna esimees Jüri Ehasalu Bergmanni praegusele asukohale ? Tartu vangimajale.

Ärikäekirja erinevus võrreldes Apananskiga tuleb ilmekalt välja Tartu maakohtus toimuvas arutelus Polarise seltside ja ERA Panga kriminaalasjade üle. Bergmanni puhul keerleb jutt kümnete omavahel läbipõimunud ettevõtete tehingute ümber. Tehingute tegemise sagedus on kasvanud pankroti lähenemisega.

Viimasel hetkel vara päästmiseks ette võetud sammudest on kõrvaltvaatajais enim elevust tekitanud protokoll 6a ? järjestikuste numbritega ? 4, 5, 6, 7 ? loendatud dokumentide vahel on 1998. aasta 28. augustil vastu võetud otsus 6a, mis vabastab ärimehe ja tema teised ettevõtted mitmekümne-miljonilistest laenukohustustest.

Kurioosne on see, et 6a ilmus lagedale oma daatumist aasta hiljem, kui dokumentide kallal askeldasid juba pankrotihaldurid. Sõnad ?võltsing?, ?fiktiivne?, ?seadusevastane? ja ?ärisid põhjendamatult nõrgestav? läbivad korduvalt kohtumaterjale.

Bergmann on kohtukulli ette tõmmanud ka oma sugulased ja tuttavad. Näiteks peab kohtus selguma, kas Andres Bergmann, tema õde Aet Bergmann, täditütar Helve Luhasalu ja panga juhatuse liige Jaak Kiiker omandasid rohkem kui 7 miljoni krooni eest panga ja kindlustusseltsi raha. Kahtluse aluseks on fiktiivseks tunnistatud tarkvara soetamise lepingud.

Õele ja täditütrele lisaks on Bergmanni kontrolli all olevate ettevõtete nimel allkirju andnud tädipoeg Mart Kallaste, Mardi isa Kalju Kallaste, perekonnatuttav Kai Bauer. Väidetavalt ei ole tegu lihtsalt oma sugulaste ?tanki panemise? või viimaste altruistliku vastutulekuga. Andres Bergmann on suure südamega ning pälvinud sellega lähedastelt lojaalse käitumise. Kohtuasjadega seotud inimesed meenutavad soojusega, kuidas Bergmann maksis kinni sugulase tõsise verehaiguse ravi.

Teisipidi heidetakse Bergmannile ette oma äride arvel elamist. Mehel õitseaegadel isiklikult hiigelsuurt varandust polnud. Tema eluasemeks olev Tartu Jaama tänava luksuslik villa kuulus pangale. Panka suundus ka enamik majaga seotud kuludest. Bergmanni kaunite autode liisingulepingud olid samuti panga nimel. Sama omanik oli piiramatu limiidiga krediitkaardil.

Pank oli erakordselt lahke ka oma omanikule ja temaga lähedalt seotud isikutele laenude andmisel. Samas kui väljapoole suunatud klienditeenindus ja laenukorraldus olid tolle aja kohta väga hästi korraldatud, olid firma juhtidele antud laenude intressid sageli madalamad panga hoiuseintressist. Laenude tagatised aga paljudel juhtudel sisuliselt puudusid.

ERA Panga pankrotihalduri Urmas Trossi sõnul oli säärane panga omanikega seotud firmadele laenu andmine toonase krediidiasutuste seadusega keelatud. ?Süsteemi ei oleks see aga nõrgestanud, kui laenud oleks tagasi makstud,? räägib ta. ?Siis oleks saanud öelda, et tegu oli küll seadusevastaste tehingutega, kuid pangale kahju sellega ei tekitatud.? Mitte kordagi ettevõtetest dividende võtnud Bergmanni puhul olid aga just laenud see viis, kuidas firmadest kasum välja võtta.

Bergmann oli üksik hunt, kes enda kõrvale kompanjone ei lubanud. Erinevalt Apananskist ei võtnud ta ka kuulda nõustajaid. ?Kui sa oleksid mind kordagi kuulda võtnud, oleks sa praegu rikas mees,? ütleb kohtuistungil toonane kindlustusinspektsiooni pealik Ellen Ridaste.

Bergmanni süüdi- või vabaksmõistev kohtuotsus tuleb kõige varem poole aasta pärast. Tänase seisuga oli mehe viimane päev vabaduses aprillis.

Leonid Apananski vastused Äripäeva küsimustele.

Leian, et selline küsimus ja probleemi püstitus on Äripäeva poolt solvav ja inimväärikust alandav. Nimetatud isikuid ei saa teineteisega võrrelda. Konkreetsed inimesed ei ole laboratooriumi jänesed, kellega tehakse katseid ja seejärel võrreldakse. Millised on need objektiivsed kriteeriumid, mille alusel võrdlus toimub? Leian, et pistelistele episoodidele või juhtumitele subjektiivse hinnangu andmine ja minu võrdlemine teiste isikutega on ilmselt solvav ja ebaprofessionaalne. Selline võrdlus on solvav. Äripäeva selline tegevus on ebaeetiline, kuna jätab väljaandest ja artiklist bulvariajalehele omase halva ja odava mulje.

Pankrotiprotsessid ei ole kunagi meeldivad ning ka need ei ole erandid. Konkreetselt need pankrotiprotsessid ei ole minuga seotud, sest ma ei olnud nende äriühingutega seotud pankroti algatamise ja väljakuulutamise ajal. Müüsin kindlustusinspektsiooni sunnil osaluse kindlustusseltsides kindlustusinspektsiooni soovitatud ja aktsepteeritud äriühingule. Mina müüsin terved, korrektselt tegutsevad ja likviidsete firmade aktsiad. Minu ajal firmad funktsioneerisid ja kindlustusinspektsioon ei kaalunud pankrotimenetlust või litsentside äravõtmist. Mina müüsin aktsiad tunduvalt enne pankrotti ja uus, kindlustusinspektsiooni pakutud omandaja vahetas välja kõik juhtorganid. Kindlustusseltsid olid teiste, uue omaniku nimetatud isikute kontrolli all ja ka nende poolt pankrotini viidud.

Minu vastu esitatud hagiavaldustele olen andnud põhjalikud vastused, milles vaidlen hagile täies ulatuses vastu. Olen kinnitanud oma vastuväiteid asjakohaste tõenditega.

Hagis esitatud väide, et aktsiate müügiga tekitati kahju, on põhjendamatu, sest aktsiate üleandmine toimus ajal, kui mina olin firmadest lahkunud ja nõukogust tagasi kutsutud. Aktsiate ostu-müügilepingud sõlmiti kooskõlastatult kindlustusseltside tegevuse üle järelevalvet teostavate organitega. Aktsiate müüja võttis tarvitusele kõik abinõud, et igati kaitsta äriühingu varalisi huve. Aktsiate ostu-müügilepingud nägid ette terve rea edasilükkavaid tingimusi enne, kui aktsiate omandiõigus pidi üle minema ostjale. Sealhulgas oli üheks tingimuseks, et aktsiate omandiõigus läheb ostjale üle peale seda, kui rahvusvaheline audiitorbüroo on esitanud asjakohased kinnitused. Seega äriühing minu ajal tegelikkuses ei andnud aktsiaid ostja omandisse, vaid sõlmis lepingu, mis võimaldas teatud tingimuste saabudes aktsiate omandiõiguse üle anda. Aktsiate omandiõiguse tegelik üleandmine pidi seega toimuma kindlustusinspektsiooni aktsepteeritud uute juhtorganite poolt peale seda, kui mina olin nõukogust tagasi kutsutud. Pankrotini viisid äriühingud uued juhtorganid. Samuti pankrotihaldurid ei ole esitanud ühtegi arvestatavat tõendit, millest nähtuks tegeliku kahju olemasolu. Seega pankrotihaldurite esitatud hagid on ebaseaduslikud ja põhjendamatud ning ei kuulu rahuldamisele. Need põhjendamatud hagid on andnud põhjuse mind solvata ning laimata.

Äriühingute arhiivid on pankrotihaldurite valduses, kes loomulikult valikuliselt kasutavad dokumente neile kasulikul viisil. Peale pankrotiprotsesside alustamist on välja ilmunud ja kohtusse esitatud mitmeid võltsimiskahtlusega dokumente. Samas, mitmeid olulisi dokumente ei esitata. Loomulikult, selline tegevus ja tõenduslik baas ei saa olla õigusemõistmises kasutatav.

Esiteks, minul puudub võimalus kommenteerida keskkriminaalpolitsei tegevusi või tegematajätmisi. Teiseks, kõik senised väited kindlustusreservide kõrvaldamise kohta on põhinenud paljasõnalistel spekulatsioonidel ja laimul. Mina ega minu teada ka kindlustusseltsid ei ole mingeid kindlustusseltside rahasid Iisraeli pankadesse kandnud ning pankadel puudub pangasaladuse hoidmise kohustusest lähtuvalt ka võimalus anda mulle aru pangas olevate või mitteolevate rahasummade üle. Rõhutan, et minu ajal ei ole keegi seltsidest Iisraeli pankadesse raha üle kandnud ja kõik aktivad olid auditeeritud. Küsige uutelt omanikelt ja juhtidelt, mis toimus pärast. Seetõttu ei oska ma ka vastata esitatud küsimusele.

Ma ei saa välistada, et uued omanikud kantisid nende poolt paikapandud isikute kaudu välja raha. Millegipärast ei ole ajakirjandus nende isikute suhtes huvi üles näidanud.

See on täiesti absurdne küsimus. Loomulikult ma ei ole saanud kindlustusseltside pankrotist kasu. Kuidas on võimalik pankrotist kasu saada, kui isik just pankrotihaldurina ei saa tasu pankrotimenetluse läbiviimise eest? Mina olen saanud kindlustusseltside pankrotist üksnes isiklikku moraalset ja varalist kahju. Mind kui kindlustusseltside endist nõukogu liiget on seoses pankrottidega täiesti alusetult korduvalt laimatud ja solvatud.

Järgmisel nädalal toimub Bergmanniga seotud kohtuvaidluses uus istung. Bergmanni advokaadi Aivar Kello sõnul valmistub mees praegu intensiivselt istungiks. Bergmann ei olnud põhimõtteliselt Äripäevaga suhtlemise vastu. Kuna aga käimasolevas kohtuprotsessis ei ole veel jõutud Bergmanni enda ülekuulamiseni, pole Kello sõnul praegusel hetkel sellel teemal kommentaaride andmine õigustatud.