Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Bush tuli enne valimisi Euroopasse sõpru otsima

Tõnis Arnover 10. juuni 2004, 00:00

Eelmisel nädalal toimus kaks harvaesinevat sündmust. USA president George W. Bush tegi visiidi Euroopasse ja USA luureagentuuri LKA juht George Tenet astus tagasi. Bush kasutas USA vägede Teise maailmasõja aegse dessandi 60. aastapäeva liitlastega lepituse otsimiseks ning Tenet nimetas tagasiastumise põhjust ?isiklikuks?, kuid hoopis rohkem on need malekäigud seotud USA presidendivalimistega.

President Bush pani kohtumisel paavstiga võrdusmärgi natsismi ja terrorismi vastu peetava võitluse vahele. Asjatundjate sõnul ei ole võrdlus vettpidav. Kui ameeriklaste 44. aasta dessant juhatas sisse Lääne-Euroopa vabastamise natsliku Saksamaa okupatsioonist, siis Iraagi sõja algushetkel ei olnud Iraak okupant, vaid diktatuur, mis ei ohustanud USAd, vaid tema sõpra Iisraeli.

Suurepärase ettekäände Iraagi ründamiseks sai USA president 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuga, omamoodi Pearl Harboriga. Põhjuseks tõi ta mäletatavasti Iraagi ohtlikud massihävitusrelvad, mida ei ole leitud. Sellise info esitas USA juhtkonnale George Teneti juhitav LKA.

Mida lähemale tulevad valimised, seda rohkem vihkavad ameeriklased Iraagi sõda ning presidendil oli vaja vihastele massidele patuoinast. Ohverdamiseks oli tal valida kas kaitseminister Donald Rumsfeld, kelle luukereks oli saanud kõrgeleviivate käsuliinidega vangide piinamine Iraagis, või LKA juht George Tenet. Esimene oli siseringi, teine välisringi mees, paika pandud juba president Clintoni ajal.

Et lähiajal on oodata USA Senati kriitilist analüüsi LKA tegevuse kohta enne 11. septembri terrorirünnakut, siis oligi Tenetil aeg ?omal soovil? kõrvale astuda. Asja kurbloolisus on selles, et Iraagi ründamisel oli president Bushi väljakuulutatud terrorismivastase võitlusega vähe tegemist. Sisuliselt oli see ära otsustatud juba tosin aastat enne seda.

Seda kirjeldab ajakirjanik James Mann oma värskes raamatus ?Vulcanuste tõus: Bushi sõjakabineti ajalugu?. Sealt selgub, et nn kaheksa gruppi kuuluvad poliitikud koondas Bush enda ümber juba kubernerina 1998, kui ta valmistus presidendiks kandideerima. Tuntuimad neist on julgeolekunõunik Condoleezza Rice, kaitseminister Donald Rumsfeld, asekaitseminister Paul Wolfowitz, välisminister Colin Powell ja asevälisminister Richard Armitage. Wolfowitz koostas juba 1977. aastal, kui Hussein ei olnud veel võimul, ettekande, mille kohaselt läänevastase Baathi re?iimiga ja järjest tugevamaks saav Iraak ohustab jõutasakaalu Lähis-Idas.

Vulcanuste loodud Bushi doktriiniga, mille president kuulutas välja pärast 2001. aasta 11. septembrit, võttis USA endale õiguse anda preventiivlöök mis tahes riigile, kui Ameerika huvid seda nõuavad. Väike võidukas sõda ei aidanud aga USAl oma eesmärke saavutada. Saanud küll jagu Saddam Husseinist, astus USA terrorismi herilasepessa ning on häälestanud iraaklaste enamuse, ?iiidid enda vastu. Liitlased jonnivad edasi. Kallina püsiv nafta võib lämmatada lootusrikka majanduskasvu, järelikult ka valijate optimismi.

George Bush tuli Euroopasse, et ühiste helgete mäletuste najal liitlasi tagasi oma leeri tõmmata. Ning näidata Ameerika valijatele, et ta suudab Euroopaga suhteid hoida. Saksamaa ja Prantsusmaa liidritel oli võimalus leebuda või jätkata jäika joont. Seega teha panus John Kerryle, kes erinevalt Bushist toetub Uus-Inglismaa ülikoolide lõpetanute eliidile, on Euroopa-meelsem ja kelle loodav doktriin võib olla rahumeelsem, kui see tänapäeva üha terroriseeruvamas maailmas üldse enam võimalik on.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:31
Otsi:

Ava täpsem otsing